Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maaelufestival õpetab jänesel ja lambal vahet tegema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Meenutus eelmiste festivalide päevadest. | FOTO: Marianne Loorents

Riikliku Regionaalmaasika auhinna saanud Maaelufestival tuleb sel laupäeval Lääne-Virumaal Sõmerul veel suurema ja sisukamana kui varem.

Tegemist on erandliku festivaliga, mille eesmärk ei ole plussi jõuda, vaid pakkuda võimalust veeta kogu perega üks tore päev, luues ühtlasi vallale positiivset kuvandit. „Oleme arvestanud väljaminekuga, see ettevõtmine väärib seda ja tasub ära,” kinnitab Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev viiendat aastat toimuva festivali eel, mis on jätkuvalt prii sissepääsuga ning alkoholivaba.

„Tasub ära” tähendab vallavanema jaoks eelkõige seda, kui tasuks on laste siiras rõõm, kes on saanud loomi silitada ja traktoriga sõita, ja positiivne tagasiside kauplejatelt. Ka külastajate arv on järjest kasvanud, olles mullu 3000 ringis.

Palju tehakse ära oma vallavalitsuse meeskonna ja vabatahtlike abiga, valla eelarvesse on planeeritud festivali jaoks eraldi rida ja tänavu saadakse toetust ka Leaderi programmist, Kultuurkapitalilt, Rakvere vallalt ja Lääne-Viru Põllumeeste Liidult.

„Maaelufestival on suunatud meie tulevikule, lastele. Seepärast peame seda alati lastekaitsepäevale 1. juunile võimalikult lähedasel laupäeval. Tahame lastele näidata, milline on maaelu, kuidas käsitööd tehti varem ja kuidas nüüd, millised on loomad – et lapsed saaksid oma silmaga näha ja käega katsuda,” selgitab Sõmeru vallavanem.

Festivali esialgne idee sündis koostöös lambakasvatajatest Rägavere Mõisa omanikega, seetõttu on lambaid alati festivalil olnud ja alati ka pealtvaatajate silme all pügatud saanud. Lambafestival kasvas maaelufestivaliks, sest korraldajad tahtsid näidata kõike, mis puudutab elu maal. „Kuigi meil on igal aastal erinev arv lambad olnud, on just lambad olnud festivali ühed tähtsad „esinejad” ja tähelepanu keskpunktis,” räägib Vassiljev.

Festivalid on alati avatud meeleoluka paraadiga – kõige esimesel aastal marssisid tänavatel viissada Rägavere Mõisa lammast. Järgnevatel aastatel on end lustakalt paraadile rivistanud Sõmeru valla ettevõtete, asutuste ja taidlejate kollektiivid. Nii on see ka tänavu. Tõsi, lisaks Sõmeru ettevõtetele on nüüd kohal ka naabervalla Rakvere esindajad, sest peagi panevad Sõmeru ja Rakvere vallad leivad ühte kappi. Nõnda on rongkäigus praegu veel naaberalale jääva Põhjakeskuse esindus ning ülelennu teeb OG Elektra helikopter, mida huvilised hiljem lähemalt uudistada saavad.

„Ettevõtjate paraadi mõte on anda võimalus kohalikel ettevõtetel välja tulla – et rahvas näeks neid ja nemad rahvast. Kui küsida inimestelt, millised ettevõtted vallas on, nimetatakse ehk esimesed kolm ja siis tuleb mõttepaus – rohkem ei teatagi. Teisalt on selge, et kui maal ei ole ettevõtlust, siis ei ole maal ka elu,” räägib maaelufestivali korraldaja, Sõmeru valla keskkonnaspetsialist Maia Simkin.

Simkini sõnul on kogu ettevõtmise üks eesmärk pakkuda väiketootjatele ja põllumeestele võimalust oma toodangut müüa, tänavu on end registreerinud üle saja kaupleja. „Oleme lubanud tulla ainult eestimaise käsitöö, talutoidu tootjatel ja taimekasvatajatel. Ka on tulemas näiteks üks massöör, kes samuti töötab maapiirkonnas.”

Pärnumaal Kihnu maalambaid kasvatav Kristel Kuusik on oma loomade ja toodetega olnud kohal igal lamba- ja maaelufestivalil ning tuleb ka tänavu. „Maaelufestival on väga hea õhkkonnaga festival. See on hoopis midagi muud kui sellised laadad, kus on eesmärgiks ainult ostlemine. On tore, kui on ka midagi teha ja vaadata,” kiidab Kuusik ja lisab, et üks väga oluline kaugelt kohale tulemise põhjus on väga hea korralduslik pool. „Kõik on ette valmistanud, ma ei pea muretsema, kuhu täpselt ma oma lammastega lähen, kust saan aedikud, kõik see on juba korraldatud,” märgib Kristel Kuusik ja kiidab Maaelufestivali kõrval ka Uulu lambavesti, Põhja-Liivimaa festivali ja Luige maaelu näituslaata, kus ta samuti on kogenud alati head õhkkonda.

„Kõige naljakam seik ongi juhtunud maaelufestivalil, kus meil oli kaasas nädalane tall Kertu. Lapsed tulid, vaatasid magavat talle ja ütlesid: „Oi, näed, jänku!”” jutustab Kristel Kuusik, kes oma üheks missiooniks peab loomade tutvustamist. „Kui on pikad kõrvad, ei pea kohe olema jänes. Ning lammas võib olla kirju ja sarvedega,” toob ta näiteks. „Inimesed ei satu naljalt maale ja neil on hea meel, kui loom tuleb koju kätte.”

Seda, et maaelu on muutnud võrdlemisi steriilseks, leiab ka korraldaja Maia Simkin. „Enam ei ole seda, et memm läheb lehmaga läbi küla karjamaale. Maal elav laps peale koerte-kasside koduloomi eriti ei näe ega ka ei tunne,” nendib Simkin.

Küll on maaelufestivalil võimalus nendega lähemalt tutvust teha, sest peale mitmesaja lamba, keda kohapeal ka pügatakse, tuleb kohale mitut tõugu lambaid-kitsi ja muid pudulojuseid, samuti eksootilisemad alpakad ja Rannarantšo lastesõbralikud pisiloomad.

Lisaks uudistamisele, ostlemisele, töötubadele ei puudu maaelufestivalilt terve päeva vältav kultuuriprogramm, kus tänavu on peaesinejad Lüü-Türr ja Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Tagasi üles