Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Noori saab sel suvel lihtsamalt tööle võtta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Suuremad maasikakasvatajad on hooajatöödeks palganud võõrtöölisi. Siin istutavad ukrainlased maasikataimi. | FOTO: Tairo Lutter

Kuidas leiavad algaval suvel talud-aiandid hooajatöötajaid ja kuidas hõlbustab seda noorte palkamise reeglite lihtsustumine?

Eestis on maapiirkondi ja asulaid, kus tööd on vähevõitu. Suuremates kohtades on jälle tööjõupuudus. Noored tahavad koolivaheajal rohkem tööd teha, aga seni oli nende palkamine tehtud keeruliseks, nüüd õnneks muutub see talude ja aiandite jaoks hulga lihtsamaks.

Alates 1. juulist ei pea ettevõtja enam taotlema kuni 14aastase noore palkamiseks eraldi luba tööinspektsioonilt, vaid peab nõutud info sisestama ainult töötamise registrisse. Ka võivad 13–14aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad teha koolivaheajal rohkem tööd kui varem: koguni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Koolikohustuse täitnud alaealised saavad aga töötada täistööajaga: 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seni said koolikohustuse täitnud 15aastased töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16–17aastased 7 tundi päevas ja 35 nädalas. Pikeneb ka töötamise aeg, sest koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse seadusemuudatuse järgi nüüd teha tööd kuni kella 22ni õhtul.

Ettevõtjate jaoks on plusse veel – juba mai algusest kadus senine tööde nimekiri, mida alaealised tohtisid teha, seega võivad noored teha senisest hulga rohkem töid.

Piirangute tõttu noori ei palgatud

Harjumaal Saue vallas asuva Rehe talu ehk Talumaasikad OÜ juhataja Lauri Ulm

ütleb Maa Elule, et seni ongi jäänud 7–14aastaste noorte palkamine selle taha, et neile pidi hankima eriloa. „Kuna ei ole soovinud sellega tegeleda, siis oleme siiani nende palkamise välistanud,” märgib Lauri Ulm.

Tema sõnul ei saa otsesõnu öelda, kas hooajatöötajate leidmine on sel kevadel-suvel lihtne või keeruline, sest palju sõltub enda tegevusest. „Kindlasti on iga kätepaar abiks, kuid vahel tuleb natuke vaeva näha, et need sobivad inimesed üles leida,” ütleb Ulm. Praegu läheb töötajate leidmine „keskmiselt”.

„Iga aastaga tundub, et läheb aina raskemaks. See on samuti üks kaalukas põhjus, miks talu ei saa liiga suureks kasvada, kuna siis peab hulga rohkem vaeva nägema töötajate leidmisega,” lisab Saue valla maasikakasvataja.

Hoogsalt palgatakse ukrainlasi ja teisi

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütleb, et hooajatöötajate leidmine on läinud 2017. aastal lihtsamaks, aga põhjus pole noorte palkamise reeglite muutumises, vaid eelkõige seoses välismaalaste seaduse muudatustega, kus ettevõtjate silmis ebamõistlik palganõue aiandustootmises välismaalasest hooajatöölistele kaotati ja turul palgatingimused võrdsustusid.

„Suuremad tootjad on läinud võõrtööjõu palkamise teed – nad on hooaja alguseks Eestis kohal, motiveeritud, soovivad tööd teha. Olukord, kus tööandja saab teatud ajavahemikul kindla hulga töötajatega arvestada. Marjakorjamine ja köögiviljakoristus on raske käsitöö, kohalikku inimest on sellisele tööle järjest raskem leida. Tööandjal on kindlust vaja, et saak põllult saab koristatud täpselt siis, kui selleks on õige aeg,” selgitab Raimond Strastin välismaalaste palkamise põhjusi.

Noorte töötamise lihtsustamist oodati kaua

Aiandusettevõtjad on noorte töötamise tingimuste lihtsustamisega rahul. „Aiandusliit tegi oma ettepanekud koos teiste organisatsioonidega noorte värbamise lihtsustamise kohta juba rohkem kui kolm aastat tagasi. Kiidame ka Kaubanduskoda, et nad algatuse lõpuni viisid,” rõhutab Raimond Strastin.

Siiski peaks riik kindlasti lisaks võimaldama sotsiaalmaksu osalist maksmist ajutise tööjõu ja osalise tööajaga töötamise korral.

„Praegu maksab tööandja miinimumpalgalt täismääras sotsiaalmaksu töötaja eest, kes töötab osalise tööajaga – näiteks nädalas 5 tundi, teenib kuuga umbes 50 eurot, aga tööandjat maksustatakse täiel määral. Sotsiaalmaks on tihtipeale suurem kui inimese töötasu,” toob Strastin välja.

Mikrotootja vajab noori töötajaid

Kindlasti on noorte palkamise reeglite muutus tervitatav. „Oli ka viimane aeg ses suunas seadusandjal liigutama hakata, kuna siiani kehtinud alaealisele lubatud tööde nimekiri oli eluvõõras ja jabur. Tuleb julgustada seadusandjat astuma veelgi jõulisemaid samme tööjõuturu konkurentsivõime parandamiseks. Eelkõige mõjub see muudatus aiandusvaldkonnas positiivselt väike/mikrotootjale, kelle jaoks suurtootja arvelt ressurss vabaneb (nemad palkavad välistööjõu). Mikrotootjal on nüüd rohkem võimalusi,” selgitab Strastin. Tema sõnul peab aga arvestama, et noore palkamine tähendab lisavastutust, juhendamist ja lisaaega tööandja poolt, see sobib ekstensiivsema tootmismudeliga paremini kokku. „Intensiivtootmisse osalise tööajaga noor või kuupäevast kuupäevani töötav malevlane pigem ei sobi.”

Mida oodatakse hooajatöötajalt ja mida pakutakse talle peale palga?

Lauri Ulm, Talumaasikad OÜ juht:

Hooajatöötajatelt ootame valmisolekut vähemalt mõned nädalad tööd teha ja kokkulepitu järgi kohal käia. Omalt poolt oleme valmis pakkuma transporti, mõnusat seltskonda, värsket õhku, piiramatult maasikaid peenral söömiseks ja päevitunud jumet.

Tule tööle, vt: www.talumaasikad.ee.

Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht:

Hooajatöötajalt oodatakse eelkõige seda, et töö saaks tehtud. Vastutuse võtmist selle eest, et antud tööülesanne saaks korrektselt täidetud. Paraku on lihtsa ja rutiinse töö tegemisega probleeme, eriti meie Y- ja Z-põlvkonna noortel, kes eelistavad teha lihtsat ja mugavat tööd võimalikult suure töötasu eest. Aiandustootmises on paraku palju käsitsitööd ja töö on füüsiliselt raske. Kui ilm on hea ja saak valmis, siis pole pikalt aega arutada, kas teeme tööd või ei tee. Saak ei küsi.

Tööandjad on reeglina võimaldanud transporti, osa saagist tasuta isiklikuks tarbeks korjata, kohvipause tööandja kulul jne. Malevlastele on tehtud tööandja kulul väljasõite lähiümbruse põnevatesse paikadesse, peale tööd tööandja transpordiga ujuma, pallimängud jne. Tean näiteid, kus bussitäis malevlasi on viidud keeglit mängima, kontsertidele lähimasse linna, et tunnustada neid raske tööülesande eduka täitmise eest.

Kust leiab noori töötajaid?

Vastab Eesti ANK tegevjuht ja Tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort

Kui aiandid ja talud otsivad suvehooajaks tööjõudu, siis kas nad võivad pöörduda noorte töötajate otsingul Noorte Tugilasse?

Tõesti, Eesti ANK veab Noorte Tugila võrgustikku ja sel põhjusel on teada, et Eestis on igas ilmakaares noored, kes otsivad väga aktiivselt tööd. See hoogustub just vaheajal. Muutunud õigusaktid võimaldavad noortel lihtsamalt tööle jõuda.

Kindlasti võib meie poole pöörduda, sest Noorte Tugila spetsialist on noortega otse kontaktis ja tänu sellele, et Noorte Tugilad tegutsevad noortekeskuste juures, saavad nad infot edastada ja levitada laiemalt ja lihtsamalt.

Sobiva piirkonna Noorte Tugilaga saab võtta ühendust: https://tugila.ee/, http://ank.ee/.

Millises Eesti piirkonnas noored suveks kõige aktiivsemalt tööd otsivad?

Meie viimane analüüs näitab, et tööd otsivaid noori on rohkem maapiirkondades, kus maal elamine on märgitud peamise töö leidmise takistusena. Noored, kes ei õpi ega tööta, vajavad vahel hooajalist tööd, et saada esmane töökogemus, samas võib sellest töökogemusest saada pikem koostöö või stardipakk, jõudmaks tagasi kooli. Mitmed noored vajavad haridustee

jätkamiseks iseseisvust ja peavad õppimise kõrvalt töötama. Paljudel noortel on võimalik oma pere hooldamise kõrvalt tööle minna ainult siis, kui töö on ajaliselt paindlik.

Tagasi üles