Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tudengina Aafrikasse elevandipoegi ravima

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Oliver Berg/AP

Maaülikooli õppekavad hõlmavad kõike, mis jääb maa ja taeva vahele, sealhulgas järved, jõed, loomad, kalad, majad, masinad ja mets. Ka tudengite praktikakohad võivad viia iseäranis põnevatesse kohtadesse.

Eesti maaülikoolis (EMÜ) saab gümnaasiumi lõpetamise järel teha valiku 19 õppekava hulgast, magistriastmes on tänu spetsialiseerumisele valik veelgi suurem. Kuna mullu avati esmakordselt kalanduse ja vesiviljeluse õppekava, siis tänavu suuri muudatusi enam plaanis pole.

Varasematel aastatel on kõige tihedama konkursiga õppekavad olnud toiduainete tehnoloogia, keskkonnakaitse, loodusturism, veterinaarmeditsiin ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Noorte valikuid on keerukas ennustada, kuid võib arvata, et nimetatud erialad on populaarsed tänavugi.

EMÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kairit Prits räägib, et kuna EMÜ on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest, siis on nende prioriteedid seotud just nimetatud õppekavadega. „Kuna maaülikool on ainsana Eesti ülikoolidest oma valdkonnas maailma saja parima ülikooli hulgas, on nendel erialadel tagatud Eesti parim teaduspõhine kompetentsus,” kinnitab ta. „Kuna ühiskonna ja tööandja ootused muutuvad kiiresti, siis uuendusi teeme ennekõike õppekavade sisus, täiendades neid uute ainetega ja suurendades interdistsiplinaarsust.”

Koostöös Läti ja Leedu ülikoolidega valmistatakse praegu ette põllumajanduse ja toiduainete tootmise ärijuhtimise õppekava magistriastmele. „Muudatused on kavas keskkonnahoiuga seotud valdkonnas – vähendame õppekavade arvu, kuid sisu muutub mitmekesisemaks,” lisab Prits.

Praktika aitab tööle

Kuigi inseneeria valdkonna lõpetanud on tööandjate poolt väga oodatud ja sageli värvatakse üliõpilane tööle juba koolipingist, on tehnikaõppekavad endiselt väiksema konkurentsiga. „Siin võib põhjust otsida sellest, et insenerilt oodatakse väga häid matemaatikateadmisi ning see on paljude gümnaasiumilõpetajate jaoks komistuskivi,” tõdeb Prits.

Kuna EMÜ annab õppuritele hea praktilise põhja, siis töökoha leidmisega noortel pärast maaülikooli lõpetamist probleemi pole olnud. „Oleme koostöös vilistlaste ja ettevõtetega pidevalt oma õppekavu ja praktikasüsteemi täiustanud, et noortel oleksid tööturule siirdudes oskused ja teadmised, mida tööandja ootab,” sõnab Prits. „Hulgaliselt on ettevõtteid ja asutusi, kes just maaülikooli tudengeid praktikale ootavad ning tihti õpingute ergutamiseks stipendiume jagavad. See näitab, et tööjõu vastu on suur huvi.”

Loomulikult on tööd lihtsam leida valdkondades, kus nõudlus suurem, näiteks veterinaarmeditsiin, põllumajandus, tehnilised erialad.

Piiri taha

Sageli on räägitud, et paljud arstitudengeist siirduvad pärast õpinguid välismaale tööle. Niisamuti on maaülikooli lõpetajatest suurem osa välismaale tööle asunutest lõpetanud just veterinaarmeditsiini õppekava.

Arvestades kasvavat nõudlust akrediteeritud õppekava lõpetanud loomaarstide järele, on EMÜ seda eriala viimastel aastatel õpetanud peale eesti keele ka inglise keeles. Nii saab suurendada välisriikidest saabuvate õppurite arvu, teisalt aitab see kohalikul tudengil kindlustada endale edukam rahvusvahelise karjäär.

Üle maailma aina aktuaalsemaks muutuvad teemad – keskkonnahoid, metsandus, kliimasoojenemine, toitumine – on integreeritud mitmesse õppekavva, mis peaks tagama lõpetajatele tööturul head võimalused.

Bakalaureuseõppes saab õppida näiteks keskkonnaplaneerimist ja maastikukujundust, metsandust, aga ka vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogiat ning maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Rakenduskõrgharidusõppes saab omandada tehnotroonika ja puidutöötlemise tehnoloogia eriala. Integreeritud õppekavadel on võimalik tudeerida veterinaarmeditsiini, vesiehitust ja veekaitset ning maaehitust. Kõikides valdkondades saab jätkata magistri- ja doktoriõpinguid.

„Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine,” rõhutab Prits. „Veterinaarmeditsiini tudengid õpivad ravima Eesti loomi, kuid praktika raames on käidud näiteks Lõuna-Aafrikas elevandipoegi abistamas. Hüdrobioloogid õpivad jõgedel ja järvedel proovide võtmist, tehnikainstituudi õppurid ehitavad töökojas masinaid – muu hulgas pälvis seal hiljuti ehitatud iseliikuv suruõhumasin rahvusvahelise võidu Ungaris.”

Tagasi üles