Aastaid Eesti turul teisejärgulise traktori suure müügiedu taga näeb edasimüüja klientide teadlikkuse kasvu ja lubab, et seoses uue tehase avamisega Saksamaal lisandub valikusse mitmeid uusi ja aina paremaid traktoreid.
Müügiedu tuli ootamatult
25. mai 2017, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARKi registri andmetel osteti kompaktsete 100 hj traktorite klassis aasta nelja esimese kuuga kõige enam traktorit Deutz-Fahr 5105.4 G. Oilseedsi müügiesindaja Ergo Viil sõnab, et müügiedu tuli neilegi ootamatult. „Varem pole nii olnud, et suure hinge ja armastusega tehtavat traktorit oleks sedavõrd ostetud,” arutleb ta. Kuna masina hind pole muutunud, siis usub Viil, et edu taga on senisest enam plusse ja miinuseid võrdlema õppinud kliendid. „Ju on plusse-miinuseid kaaludes otsustatud eelistada meie pakutavat traktorit.”
Rohkem on Viili sõnutsi traktorit ostetud peretallu, kuhu mitmeid haakeriistu kasutada võimaldav Deutz-Fahr 5105.4 G hästi sobib. „Universaalse põllu- ja laudatraktori ostjad on just väiketootjad, samas mõned suuremad kasutavad seda edukalt ühe töö tegemisel, näiteks laudas söödamikseri ees.”
Eesti turul on Deutz-Fahr olnud peaaegu 20 aastat, edasimüüjaidki on olnud mitmeid, viimased kuus aastat siis Oilseeds. „Seni Eesti turul teisejärgulise traktori müügiedu pole kindlasti juhuslik, sest olen just Saksamaal uue tehase avamisel, kus meile tutvustakse mitut uut mudelit, mida kavatseme hakata Eestis müüma, sest tahame pakkuda põllumehele vaid parimaid töövahendeid.”
Seni on traktoreid ostnud nii Lõuna- kui ka Põhja-Eesti põllumehed, kaks traktorit leidsid omanikud Eesti saartelt.
Jõgeva vallas Põltsamaal tegutseva kartulikasvatustalu peremees Viljar Pruuli ostis „sakslase” vähem kui kuu tagasi ja on rahul. „Sain PRIAst noortaluniku toetust ja nii saigi otsitud senise Vene traktori asemele uut masinat. Sakslase hinna ja kvaliteedi suhe tundus kõige mõistlikumana,” kinnitab ta. Vähem tähtis polnud hea müügimees. „Ta jättis mulle sobivalt otsustamisruumi, polnud pealetükkiv, see sai minu otsuses vaat et määravakski.”
Uue traktoriga loodab Pruuli tööd teha vähemalt kümme aastat, miks mitte kauemgi. „Kabiinis oli mugav istuda, vaikne. Suurte uste-akende tõttu hea nähtavus, lisaks konditsioneer ja õhkvedrustusega iste. Kuid eks need asjad ole peaaegu kõigil tänapäeva traktoritel, nii et üle kiita ma oma ostu ka ei taha,” lausub ta.
Heal traktoril on Eesti oma hõng juures
Kui hea traktori puhul on mõistetav, et seda toodetakse vähemalt 20 aastat, siis Eestis võiks sama iseenesestmõistetav olla fakt, et seda tehakse vähemalt mõningal määral kodumaal. Nii nagu Norcari traktorite kõik metallosad valmivad Raplamaal.
Üle 20 aasta tegutseva Norcar-Bsb Eesti ASi juhataja Jaak Ojandu meelest on traktorit ostes väga tähtis, et sellel oleks kodumaa hõngu juures. Mida rohkem, seda parem. „Kui ikka sinimustvalget on põhjust traktori juures lehvitada, siis on tugevam tunne nii müües kui ka ostes,” usub ta.
Ojandu teada ei valmista Eestis keegi traktorit otsast lõpuni. Nemad seda küll algusaastail tegid, kuid mõistsid peagi, et äriliselt on kasulikum, kui igaüks jääb oma tugevuste juurde. „Nii toimib meil Soome partneriga ema ja tütre koostöö hästi sel moel, et metallitööd teeme meie ja koostamist nemad,” selgitab ta.
Kuna valdav osa traktori haakeriistadest on samuti metallist, siis valmivad needki Eestis, täpsemalt Raplamaal ja kodumaa headuses.
Ojandu peab samuti mõistlikuks jälgida, millest traktor on tehtud. Eelistada soovitab ta kindlasti metalldetailidega traktoreid. „Kui neil midagi puruneb, ei pea seda kohe välja vahetama, vaid saab taastada,” teab ta. Metalldetailide iga on pikem ja neid saab korrastada näiteks üle värvides või tagasi sirgeks lüües. Seda võib teha traktorist ise või lasta teha spetsialistil. Seegi on Ojandu teada odavam kui uue detaili ostmine.
„Plastdetailide korral taastamisvõimalus puudub. Kui need purunevad, siis vajavad väljavahetamist ja see ei pruugi olla üldse odav,” tõdeb mees.
Ojandu soovitab valida traktorimargi, mis on turul olnud aastaid. Mida kauem on traktorit toodetud ja müüdud, seda kindlam võib olla selle kvaliteedis. „Toota saab vaid häid traktoreid, selliseid, millele on tahtjaid. Ainult siis on olnud mõtet neid arendada aina paremaks.” Muidugi tasub traktoreid valida vähemalt 20 aastat turul olnute seast.
Tasub hoida silm peal järelturul, sest head traktorit sealt ei leia. Ojandu toob välja, et nende traktoreid kasutab klient üsnagi lõpuni välja. Kui teatud traktoreid leiab järelturult palju, siis peab sellel olema mingi põhjus. „Millegipärast tahetakse masinast kiirelt lahti saada ja selle põhjust tasub enne ostu kindlasti küsida,” lausub ta. „Meie traktoreid järelturult väga leida ei tohiks.”
Tähtis argument traktori otsingul on hooldus: kui tihti tuleb hoolduses käia, ja tasub uurida, kui tihti tegelikult käiakse. On tarvis teada, kui palju vajab masin hooldust, varuosasid ja kui kiirelt hooldus tehtud saab. Siingi on Ojandul näiteks tuua enda traktoristide eelistus: üks umbes 20 aastat tagasi Pärnumaale ostetud masin pidi suuremasse hooldusesse tulema ainult ühel korral. „Siis vajas see mootori vahetust ja on siiani väga heas töökorras.”
Tublit traktorit saab mitut moodi rakendada. Mida universaalsem töövahend, seda parem. Tänapäevast traktorit kasutatakse ehituses, põllumajanduses ja haljastuses. Mida enam saab masinale külge panna igasuguseid haakeriistu, seda erinevamaid töid saab sellega teha. Veel parem, kui traktori kinnistu on sedavõrd universaalne, et haakida saab eri firmade haakeriistu.
Põllumees ostab toetuse eest ja eelistab uut
Eesti põllumees eelistab euroraha eest osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega uut traktorit, kasutatud masinad rändavad eelkõige riigist välja.
Üle 40 aasta traktoritega sina peal olev mitmekordne Eesti künnimeister ja aastaid Stocker Agri tooteesitlejana töötav Jüri Lai on märganud, et Eesti põllumees eelistab osta euroraha eest uut ja päris kallist traktorit. Nii on Kesk-Eestis elaval mehel viimasel kahel nädalal olnud enam sõite just Võrumaale ja Saaremaale. „Ju seal on siis PRIA toetusi saadud, sest siis läheb tavaliselt mürgel lahti,” teatab ta.
Lai mõistab kallite masinate ostjaid, sest neil masinail on järelturuväärtuski suurem. „Nagu autodelgi: mida kallima hinnaga masina paned viie aasta pärast müüki, seda vähem on protsentuaalselt selle hind langenud,” selgitab ta. Eesti põllumees kuigi varmalt teise ringi masinaid ei osta, need rändavad rohkem müüki Lätti, Leetu, Poola ja Soome, isegi Afganistani.
Klient otsib mõistagi parimat. Kui üsna täpselt teatakse, milleks ja kui võimast traktorit tahetakse, siis hakatakse uurima hinda, järgmisena hilisemaid kulutusi hooldusele ja küttekulu. Aina enam peetakse tähtsaks hilisema teeninduse kvaliteeti ja kiirust, see teeb Laiale heameelt.
Veel rõõmustaks traktoristina alustanud meest, kui ettevõtja mõtleks ostmisel ka traktoristi töömugavusele. Kuna ettevõtja loeb raha, pole selliseid peremehi siiski nii palju, kui sooviks. Kui traktoristil on kabiinis mugav tööd teha, teeb ta tööd hästi ja rõõmuga. Traktor on siiski mehhanisaatori teine kodu, Laia sõnutsi tasub sellele mõelda. „Odava raha eest head asja ei saa. Seegi on vana tõde ja hea traktori juures maksab hobujõust rohkem kabiini mugavus,” selgitab ta.
Kui traktoristi jõud käib masinast üle, see tähendab õhtuks pole ta rohkem väsinud kui traktor, siis töötab ta hästi aastaid ja heal meelel. „Kõige rohkem väsitab traktoristi müra, kohe hirmsat moodi, ja võib rivist välja viia pikaks ajaks, aga seisvast traktorist pole ühelgi ettevõtjal kasu,” ütleb Lai.
