Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kosmostega suvest suvesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kosmosed on hea taust madalama kasvuga taimedele, neist saab kujundada ka omaette peenra või heki üheks suveks. | FOTO: Erakogu

Kevad on edenenud nii visalt, et seemneid ei raatsigi külma mulda panna. 13. mail külvasin siiski lillepeenrasse katteloori alla oma suvikulemmiku – kosmose – seemned, sest nendeta pole peenral õiget ilmet ning armsaid kosmoseõisi tahaks ju näha ikka enne kui augusti lõpus.

Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus) sai ja jäi mulle hästi armsaks lilleks kohe esimesest kasvatamiskorrast. Umbes kümne aasta eest tegi läänerannikul, kus mu maakodu aed on, ühel talvel pikemalt lumeta külma. Valdavalt puna-roosa-valgeõieliste asukatega püsikupeenar jäi seetõttu kevadeks palju lagedamaks. Mõni lill on peenrasse jõudnud kingitusena, osa kasvab seal katsetamissoovist ja mõned ka aiareiside meenutusena.

Lumeta talv tegi eriti lagedaks peenra tagumise otsa. Et vana taluaedade asukas harilik rõngaslill seal ise kõiki tühikuid ei hõivaks, oli peenra lõpetuseks ruttu midagi ilusat tarvis. Kohe ei tulnud head mõtet, milliseid püsililli sinna hankida ja sobitada ning nõnda sattuski püsikute juurde hoopis meil üheaastase suvelillena kasvav harilik kosmos. Levinud roosade ja valgete õitega sordisegu 'Sensation' pilt oli seemnepakil nii armas, et pakk rändas poes nagu iseenesest ostukorvi. Ajutised lahendused on ikka kõige püsivamad – minu peenra sabaots on sestpeale igal suvel olnud kosmoste päralt.

Justkui tilli lehed

Kosmos on lihtsale lillele natuke kummaline ja suurejooneline nimi. Kreeka keelest pole mul õrna aimugi, kuid eri allikate väitel tähendavat kosmos kreeka keeles kaose vastandit ehk korrastatud või harmoonilist maailma.

Nimi võib ehk võõras olla, kuid see lill tuleb teile kindlasti tuttav ette. Kosmosel on lihtsad kakraõied (kollastest putkõitest südamikku ümbritsevad roosad, valged, punased või lillakad keelõied, mille otsad on natuke sakilised) ja selle õrnad kahelisulgjad vastakuti asetsevad lehed meenutavad tilli omi. Eriti kaunilt mõjuvad kosmoseõied siis, kui tihedaks kasvanud pehme lehestikurohelus peenramulla ära varjab ning seetõttu ma neid väga hõredalt külvata või istutada ei soovita. Imeuhkeid kosmoseid saab imetleda näiteks Prantsusmaal kuulsa Villandry lossi purskkaevude aias. Lill, mis juba sinna sobib, kõlbab kindlasti ka maakodu lillepeenrasse tühikuid täitma.

Suurde korvõieliste sugukonda kuuluvad kosmosed on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Perekonnas on umbes 25 liiki, osa neist kasvab Mehhikos, USA lõunaosas ja Brasiilias ka mitmeaastaste rohttaimedena.

Oma päritolu tõttu meeldivad kosmostele päikeselised, soojad ja tuulte eest kaitstud kasvukohad, kus on kerge huumusrikas muld. Mõned sordid edenevat üsna hästi ka poolvarjus. Mina pole neid poolvarju pannud, sest kirjanduses on palju hoiatusi teemal, et varjus ja lämmastikuga üleväetatud maal kasvatab taim lopsaka lehemassi, õisi tuleb aga vähe.

Lihtne kasvatada

Vähenõudlikku ja leplikku harilikku kosmost on lihtne kasvatada. Kui seemned mai keskel mulda saavad, täidab jaanipäevaks peenart õrn rohelus ja umbes juuli keskpaigast saab siis sügiskülmadeni õisi imetleda. Neid puhkeb rohkem, kui närbunud õied ära korjata.

Liiga vara ei ole kosmoseseemet peenrale mõtet külvata, sest öökülmad võivad õrnad taimed ära võtta. Seemned idanevad 15–18 kraadi juures kümme päeva kuni kaks nädalat. Tavaliselt pole ma kosmosekülvi kattelooriga katnud, tänavu tegin seda jaheda kevade pärast ja heas lootuses, et nii näen õisi rutem. Loori all on tänavu teistelgi soojalembidel kindlam tärgata, ilma saavad suvelilledest hakkama saialilled ja rukkililled, mis külma ei karda. Katteloor aitab mullas ka niiskust hoida ning muld püsib kobedam. Kui loori enam tarvis pole, siis võtke see taimehakatistelt ära kas pilves ilmaga või vähemalt õhtupoolikul, et neil oleks kergem kohaneda ja ere päike õrnu taimi ei ehmataks.

Häid soovitusi otse peenrale külvatavate suvelillede kasvatamiseks leiate Merike Aometsa kirjutatud „Maalehe suvelilleraamatust”.

Kui tahate, et kosmosed juba juunis õitsema hakkaksid, siis tuleb taimed ette kasvatada. Seemne peaks siis külvama aprillis, sest muidu võivad taimed välja venida ja enne öökülmaohu möödumist neid peenrasse istutada nagunii ei saa. Viimastel aastatel on ettekasvatatud kosmosetaimi müünud ka aiandid ja aiakeskused.

Varred on harilikul kosmosel üsna tugevad ja isegi kõrgekasvulisi sorte (ka üle 120 cm) ei ole vaja toestada. Kui suve hakul kosmoseid natuke harvendada ja nende vahel tärganud umbrohud välja tõmmata, siis saavad lilled sügiseni ise hakkama, need ei oota kastmist ega väetamist. Kuna minul on need juba kaua samas kohas kasvanud, olen sügisel peenrasse natuke komposti seganud. Kosmoseid ei kiusa haigused, need annavad mõnikord isekülvi ja neid võib kasvatada ka lõikelilledeks.

Pilkupüüdvad sordid

Sordist ja kasvutingimustest olenevalt kasvavad harilikud kosmosed 60–120 cm kõrguseks, väga sobivas kohas võib kasv võimsamgi olla. Suuremate õite läbimõõt on kuni 12 cm. Aretatud on ka täidis- ja pooltäidisõielisi sorte. Valgete täidisõitega 'Double Clic Snow Puff' ja roosa 'Duble Clic Rose Bon Bon' on nii täidetud, et meenutavad juba natuke aedastreid ... Minule meeldivad pooltäidisõitega sordid (nt sordiseeria 'Pop Socks') rohkem. Väga kaunid on ka lihtsa puhasvalge õiega sordid ('Sonata White', 'Purity'). Ilusad punased õied on sortidel 'Versailles Red', 'Rubenza', 'Sonata Carmine', 'Cosima Purple Red', 'Rubinata'.

Mõne sordi (nt tumeroosa 'Sea Shells' ja 'Pied Piper Red') keelõied on torujalt kokku keerdunud.

Kahevärviliste õitega on näiteks sordid 'Picotee', 'Candy Stripe' (valkjasroosal kroonlehel on punane ääris) ja 'Daydream' (valkjasroosa õie südamiku ümber on punane ring).

Natuke kollast ja rusket

Uuem hariliku kosmose sort 'Xanthos', mis pälvis mullu rahvusvahelise ühingu Fleuroselect kuldmedali, üllatab aga õrna võikollase õievärvusega. Üllatav on see toon seepärast, et kollaste ja oran˛ide õitega on ju tavaliselt teise meil suvelillena kasvatatava kosmoseliigi – väävelkollase kosmose (C. sulphureus) – sordid.

Väävelkollase kosmose sordid on pisut nõudlikumad, madalama kasvuga (30–70 cm) ja need moodustavad tihedamaid puhmikuid. Õite läbimõõt on 4–6 cm. Väävelkollase kosmose taimed tasub ette kasvatada, sest need on harilikust kosmosest külmakartlikumad. Eriti madala kasvuga (30 cm) sordisari 'Ladybird' sobib hästi lilleanumatesse.

Mõnes Eesti aias võib kohata ka rusket kosmost (C. atrosanguineus). Mehhikos kasvab see liik püsikuna, meil see talve õues üle ei ela. Sügisel tuleb taime mugulad välja kaevata, ületalve saab neid hoida nagu daaliaidki kuivas jahedas ruumis. Ruske kosmose väikestel sametistel punakaspruunidel õitel on kerge ššokolaadilõhn.

Tagasi üles