Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Metsahooldus kasvatab tulevikutulu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Dmitri Kotjuh

Me hindame metsa erinevaid väärtusi. Mets pakub silmailu, elu- ja varjupaika, stressileevendust, head kõhutäit, töökohta, kvaliteetset ehitusmaterjali, kodusooja ja palju muud.

Mets on tihedasti seotud süsteem, kus liigid konkureerivad pidevalt vee, valguse ja toitainete pärast. Metsa väljanägemine ja seal kasvavad liigid sõltuvad suuresti pinnasest, metsakeeles öeldes kasvukohatüübist. Samas kasvukohatüübis võib kasvada erineva ilmega mets, sageli mängivad sel juhul rolli metsaomaniku tehtud valikud.

Mets on omaniku nägu

Tavaliselt on metsaomanikul õigus ise valida, kuidas ta oma metsa hoida ja kasvatada soovib. Tarvilik on, et metsaomanik seda õigust teadvustaks ja metsaga seotud soovid selgeks mõtleks – kas tulevikus tahab ta oma metsast tulu teenida, seal loodusturismiteenuseid pakkuda, metsa puutumatuna hoida või mõnda muud eesmärki täita? Kuigi mets võib kasvada mitu inimpõlve, tuleks metsas tehtavad või tegemata jäetavad tööd tulevikusoove silmas pidades aegsasti läbi mõelda. Võib öelda, et mets on omaniku nägu, sest metsakasvatuslike võtetega või nende kasutamata jätmisega saab omanik metsa arengut mõjutada.

Tulevikumetsa kujundamine algab varakult

Kui metsaomaniku eesmärk on aastate pärast endale või lastelastele metsast tulu teenida, tasub selle nimel aegsasti tööd teha. Tulevikumetsa kujundamine algab juba noorendikueas. Noores metsas tehakse valgustusraiega esimene ja kõige tähtsam valik – otsustatakse, milliste puude valgus- ja toitetingimusi konkureerivate puude raiumise teel parandada soovitakse. See määrab metsa koosseisu tulevikus, sest vähenenud konkurentsi tingimustes kasvavad alles jäänud puud jõudsamalt.

Luua Metsanduskooli metsakasvatuse õpetaja Dimitri Randoja sõnul on kõige enam valgust ja ruumi juurde vaja valgusnõudlike puuliikide ja viljaka pinnasega kasvukohtade noorendikes, kus puud kasvavad tihedalt ja kiiresti. Valgustusraied on vajalikud ka okas- ja lehtpuu seganoorendikes, kus okaspuu võib kasvukonkurentsis alla jääda. „Valgustusraiel tehtud otsused määravad puistu tulevikuilme. Seetõttu on tööde tegemisel lisaks sae käsitsemise oskusele olulised ka metsanduslikud teadmised, eriti puuliikide tundmine,” rõhutab Randoja.

Metsaomanikud valmis investeerima

Noores metsas tehtud valgustus- või harvendusraie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid kulutusi või paremal juhul katavad tulud kulud. Siiski jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal head väljavaadet väärtuslikuks puistuks kujuneda. Aina enam vaadatakse majandamisotsuseid tehes tulevikku ja valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.

Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000. aastate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Metsakasvataja ja Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi kogemus näitab, et valgustusraiet tehes saab metsaomanik juba esimesest harvendusraiest kindlat tulu, suureneb ka uuendusraiel saadav kasu. „Kui noore metsa eest hoolt kanda, võib lõppraiega teenida umbes 5000 eurot rohkem,” räägib metsamees.

Ehrpaisi sõnul on Vardi Erametsaseltsi liikmete huvi noort metsa hooldada suur, metsaühistus korraldatud õppepäevadel on väga paljud liikmed õiged töövõtted selgeks õppinud ja oma metsas tehakse töö ise ära. Vajadusel aitab töid korraldada metsaühistu.

Hooldusraiete tegemisel on kindlasti abiks toetus, kuigi tänu madalale määrale ja toetuse maksustamisele võis viimasel paaril aastal näha huvi jahenemist. Tänavu on toetuse määr tõusnud. Nii loodab Ehrpais, et tänu sellele ollakse jälle aktiivsemad taotlust esitama.

Toetus aitab kaasa

Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust. Erametsakeskuse toetuste üksuse juhi Maris Tõnuri sõnul toetatakse metsameetme raames kahjustatud metsa taastamist ja kahjustuse kõrvaldamist, noore metsa hooldamist, kahjustuste ja metsatulekahju ennetamist. „Selle toetusmeetme juures on suurim maht just hooldusraietel,” ütleb Tõnuri.

Toetust saab küsida hooldusraieteks kuni 30aastases puistus, tööga võib alustada juba taotluse esitamisele järgneval päeval. Toetuse summa on 153 eurot hektari kohta, mis katab umbes poole tegelikest kuludest. Füüsilistel isikutel peetakse enne toetuse väljamaksmist kinni tulumaks.

2017. aasta taotlusvoor on kohe algamas, taotluse saab Erametsakeskusele esitada 29. maist kuni 14. juunini. Lihtsaim ja kiireim viis taotlust esitada on e-PRIA kaudu, oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud. Maris Tõnuri rõhutab, et kui füüsilisest isikust taotlejad saavad taotlemiseks kasutada ka teisi kanaleid, siis juriidilised isikud, sealhulgas metsaühistud, saavad taotluse esitada vaid e-PRIAs.

Tagasi üles