Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti siga toidab arvuti

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Põrsad võõrutatakse emapiimast 28 päeva pärast sünd ja grillvorstivalmiks kasvavad nad poole aastaga. | FOTO: Margus Ansu / Postimees

Kes ikka veel arvab, et sigade söögiks on mingid nina kirtsutama panevad jäänused, siis teadku, et tänapäeva suurfarmi seasöögiretseptid on täpselt välja arvestatud toitumisnõustajate poolt ja kogused annab loomale ette arvuti.

Suurfarmis ei saa lihtsalt lubada, et loom kasvult kängu või veel hullem, haigeks jääks ja nii on valdavalt kodumaistest teraviljadest jahvatatud jõusöödas täpselt välja arvutatud hulk toitaineid, vitamiine ja aminohappeid. Kõik selleks, et siga kasvaks poole aastaga vajalikku kaalu ega oleks liialt rasvane.

Kuidas tänapäeval sigade toitmine käib, uurib Maa Elu Eesti kahe suurima seakasvataja Rakvere Farmide ja Atria käest.

Atria farmide 40 000 siga sööb kuus kaks miljonit kilo sööta. „Praegu ostame valmissööda sisse tarnijatelt. Söödaliike on kümmekond, neid antakse loomadele vanusegrupi järgi. Toitmine käib tänapäeval automaatselt söödaarvuti abil, mingit käsitsi söötmist enam pole,” selgitab Atria juhatuse liige Olle Horm.

Ülirange kontroll

Rakvere Farmide seakasvatusdivisjoni direktori Daniel Frydendali sõnutsi mõjutab sööt otseselt sealiha kvaliteeti, seetõttu kehtivad sellele ülikarmid kvaliteedinõuded. „Meie farmides kasvab korraga ligemale 95 000 siga, kes söövad aastas umbes 72 000 tonni jõusööta. Jälgime hoolega seasööda koostist ning kontrollime laborites kvaliteeti ja koostist, et sigadele oleks tagatud vajalik energiahulk, proteiin, aminohapped, vitamiinid ja mineraalid – see kõik mõjutab lõpptoodet. Seetõttu on sööda kvaliteet meil iga päev luubi all,” selgitab ta.

Komponentide analüüsi sisestavad spetsialistid arvutisse ning arvuti kalkuleerib retsepti. „Jah, on oluline, et töötame välja just õige toiteväärtusega retseptid. Selle jaoks on eraldi sigade toitumisspetsialist,” kinnitab Frydendal.

Rakvere Farmid valmistab osa sööta ise ja lisaks toodetakse seda Scandagra Eestis, mis lähtub retseptide koostamisel Euroopa ühe suurima seakasvatusriigi Taani soovitustest. Mistahes kõrvalekalded sigade toidusedelis väljenduvad kiiresti loomade tervises, seetõttu arvestatakse sööda koostise väljaarvutamisel umbes 50 toitefaktoriga, seletab Scandagra söödatehnoloog Marge Malbe.

Erinevus ajab stressi

Kui inimtoidu puhul rõhutatakse, et toidulaud ei tohi olla üksluine – iga päev olgu ikka midagi uut laual, siis sigade söök erineb vaid vanuse lõikes ja muidu saavad nad iga päev sama sööta.

„Sead on iseloomu poolest väga mugavad loomad ja neile ei meeldi, kui sööt muutub, see ajab nad stressi. Selles mõttes on siga peenutsev,” lausub Frydendal.

Sigade toit peab peaasjalikult tagama, et loom võimalikult kiiresti kaalus juurde võtaks, aga täpselt välja arvutatud ja seale hästi omastatava toiduga saab muu hulgas tagada, et farmi lämmastikuemissioon keskkonda väheneks.

Mingeid toidujäätmeid tänapäeva suurfarmi sead ei saa. „Toidujäätmete söötmine on Aafrika seakatku nakatumise seisukohalt üks suurim riskiallikas, seega ei, meie tootmises on toidujäätmete kasutamine täiesti keelatud,” rõhutab Frydendal. „Pealegi ei saa siga toidujäätmetest täisväärtuslikke aineid, mida on looma arenguks vaja.”

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Ragnar Lemingu sõnul mõjutavad kvaliteetse sealiha tootmist mitmed tegurid, millest peamised on seotud sigade geneetika, söötmise ja pidamistingimustega.

„Sigade geneetiline potentsiaal saab realiseeruda üksnes siis, kui sigade pidamine ja söötmine kogu üleskasvatusaja jooksul vastab nende igapäevastele vajadustele,” nimetab Leming. „Söötmisplaan peab olema otsast lõpuni väga hästi läbi mõeldud ja söötmine tuleb korraldada nii, et kõikide toitainete tarve oleks võimalikult ratsionaalselt kaetud. Sigade sööda rikastamiseks kasutatakse mitmeid mineraalseid lisandeid, vitamiine ja ensüüme, need kõik on vajalikud sööda toiteväärtuse parandamiseks ja kvaliteetse sealiha tootmiseks.”

Tagasi üles