Ühistuline kalajahutehas muudab kalurid vabaks

Sirje Niitra
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siia kerkibki uus kalatehas. Hetk tehase nurgakivi panekust Paldiskis.
Siia kerkibki uus kalatehas. Hetk tehase nurgakivi panekust Paldiskis. Foto: Erakogu

Hiljaaegu sai Paldiskis nurgakivi tehas, mis võimaldab Eesti kalaühistutel uue aasta algusest töödelda eksporti saatmiseks 25 000 tonni väheväärtuslikku kala aastas ja avab neil sellega turul uusi võimalusi.

Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liikme Mart Undresti sõnul võttis projekti käivitamine mõnevõrra aega, aga nüüd on asjad nii kaugel, et kopp on maasse löödud ja sel nädalal hakkavad juba uue tehase seinad kerkima. „Maailma mastaabis on see üsna tilluke, aga Läänemere ääres arvestatav tegija,” kommenteerib ta. Projektile panid õla alla kolm Eesti kalurite tootjaorganisatsiooni – Kalapüügiühistu, Kutseliste Kalurite Ühistu ja Traalpüügiühistu.

Vajadus taolise väheväärtusliku kala ümbertöötlemiseks loomasöödaks või muudeks komponentideks oli Eesti strateegilisi huve ja Läänemere püüki arvestades Undresti sõnul juba ammu olemas. Tehas võimaldab aasta ringi ümber töötada seda kala, mida ei õnnestu kohe maha müüa, samuti halvema kvaliteediga kilu ja räime, mis sobib pigem loomatoiduks. Aastate lõikes on sellise kala osakaal väga erinev, keskmiselt kolmandik kogupüügist.

Praegu moodustab Eestis püütavast kalast kilu ja räim 90 protsenti. Praegu läheb see osa kalast, mis inimeste toiduks ei kõlba, külmutatult Taani kalajahutehastesse, kus sellest tehakse loomasööta. Osa läheb teistele kalajahu ja -õli tootjatele ning karusloomafarmidesse. Kui praegu on kalaühistud teatud mõttes sundvaliku ees, siis oma tehase valmimisel saavad nad juba vaadata, kuhu, kellele ja mis hinnaga müüvad. „Kui projekt käima läheb, ei pea me ka inimtoiduks minevat kala enam ida poole iga hinnaga saatma,” usub Undrest. Konkurentsi tõustes peaksid kokkuostuhinnad kosuma ja kalurid seeläbi oma töö eest suuremat tasu saama.

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik on avaldanud arvamust, et kui meil oleks selline tehas olnud mõned aastad tagasi, siis ei oleks idaturu ärakukkumine nii palju meie kalandussektorit mõjutanud.

Ehkki sarnased täisvõimsusel töötavad tehased, mis on küll Paldiskisse kavandatavast palju väiksemad, on Lätis ja Soomes juba olemas, usuvad siinse tehase asutajad, et sinna hakkavad oma saaki tooma ka teiste riikide kalamehed. Projekti kogumaksumus jääb kümne miljoni euro kanti. Sellest kuus miljonit tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning ülejäänu kalasektori omainvesteeringuna. Uues tehases saab tööd 20 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles