Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tsirguliinast tuleb värviline multš

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Osaühingu Estmulch müügijuht Külli Uibo katsetas uue toote oma aias juba ära ja ütles, et multš on nüüd kevadel sama erksavärviline, nagu oli sügisel peenrale pannes. | FOTO: Paul Poderat/ Valgamaalane

Mullu sügisel asutatud Estmulch OÜ toodab Valgamaal Tsirguliinas lisaks naturaalsele veel kuut värvi multši, mida saab kasutada aianduses ja haljastuses pinnasekattematerjalina.

Tsirguliina aleviku lähistel, endise Eesti Põllumajandustehnika kaubakontori territooriumil tegutseva Estmulchi omanikud on endised tsirguliinlased, kohalikus keskkoolis õppinud Andrus Asi ja Bruno Gross, kes omavahel ammused head sõbrad.

Kui hommikupoolikul firmasse kohale jõuan, käib seal erkpunase multši tegemine. Spetsiaalsesse punkrisse pannakse kopaga hakkpuitu, mis seejärel suundub suurde torusse, milles käib hakke värvimine. Ühest seadme otsast sisse läinud värvitu hake tuleb teisest otsast välja juba erepunasena.

„Spetsiaalses haamerhakkuris rebitakse puit ribadeks, rebitud hake läheb värvimisaparaati, kus on veega segatud looduslik värv, mis pihustite abil hakkele kantakse. Hake valmistatakse eestimaisest kooritud okaspuust ja selle teeme samuti ise. Puidu ostame kokku. Okaspuuhakke vastupidavus on parem kui kiiresti mädaneval lehtpuul,” kirjeldab tootmisprotsessi 43aastane Asi. Temal on ettevõtluskogemust juba paarikümne aasta jagu ja ta on veel mitme firma omanikeringis.

„Koorevaba rebitud hakkpuit on peenema struktuuriga kui tükeldatud hake ja võtab seepärast värvi paremini peale,” täiendab firmaomanikku müügijuht Külli Uibo.

Värvitud multš peab enne kottidesse pakkimist paar päeva kuivama. „Hallitamaminekut kartma ei pea, sest koti sees on õhuaugud ja värviski on aineid, mis ei lase multšil hallitama minna,” täpsustab Asi.

Esimese proovipartii, mis valmis eelmise aasta sügisel, katsetas müügijuht oma aias ära ja väidab, et talv on kenasti üle elatud ja multš on sama erksavärviline, kui see oli sügisel peenrale pannes.

„Esialgu valmistasimegi ainult musta ja pruuni värvi multši. Talv on möödas ja pole üldse värvi muutnud. Üldiselt ongi multšiga nii, et see peaks kenasti vähemalt kolm kuni viis aastat vastu pidama, siis on vaja uut värvi peale panna ja kobestada,” kinnitab Uibo.

Aiandust harrastava naise sõnul on inimesel, kel aega vähe ja elu kiire, väga soodus aias multši kasutada. „Toode on hooldevaba, takistab umbrohu kasvu ja aitab parandada mulla struktuuri. Lisaks soodustab taimede arengut, säilitades mullas niiskust ja kaitstes taimejuuri külma eest. Samas on dekoratiivne ja silmale kena vaadata ning säästab märkimisväärselt aega aia hooldamisel,” loetleb Uibo plusse. Miinusena nimetab ta aga seda, et multš paljunduspeenrasse ei sobi, sest taimed ei saa selle alt läbi kasvada.

Praegu teevad nad lisaks värvitule kuut värvi multši: musta, tumepruuni, kuldset, kahte tooni punast ja oranži. „Värvitootjal on pakkuda lausa 80 värvi, kuid jääme esialgu selle valiku juurde. Kui klientidel tekib erisoove, saab alati neid kaaluda,” sõnab Asi.

Küsimusele, kust multšitootmise idee tuli, vastab Asi, et firma kaasomanik Bruno Gross elas mõne aasta Ameerikas ja kuna seal on aiapidajate ja haljastajate hulgas multš ülipopulaarne, tekkiski mõte kodumail tootmine käivitada. „Käisin ka ise paaril korral Ameerikas asjaga tutvumas ja nii see otsus eelmisel aastal sündiski. Värviseade ongi pärit Ameerikast ja kõik tootmiseks vajaliku oleme soetanud omavahenditega, toetust kusagilt taotlenud ei ole,” selgitab Asi.

Toode pakitakse firma kujundatud 50liitristesse kilekottidesse. Kotitäiega saab ära katta ühe ruutmeetri pinda. „Kes soovib multši tellida suurtes kogustes, saab seda siit ka lahtisena veoautokasti laadida,” ütleb Asi.

Kuna aiandushooaeg alles algas, ei ole multši veel väga palju müüdud, kuid tellimusi on juba küllaga ja toodangu valmistamisega hakati hoogsalt pihta.

„Tootmine on meil tellimusepõhine. Võimsus on 100 kuupmeetrit tunnis. Tellijad on peamiselt eraisikud, aga ka haljastus- ja aiandusfirmad. Peagi läheb meie toodang müügile E-Piima poodidesse. Esialgu püüame aktiivselt laatadel osaleda, sest tulime alles turule ja oma toodangut peab reklaamima. Ees on ootamas laadad üle Eesti, kuhu plaanime kohale minna,” kinnitab müügijuht.

„Eks kaugem unistus on kaupa müüa suurte kaubanduskettide kauplustes ja seda ka eksportida,” ütleb Uibo. Tänavu osales firma Tartus Maamessil.

„Maamessi jaoks tegimegi esimesed punast ja kuldset värvi multšid. Kuigi me seal toodangut ei müünud, vaid ainult tutvustasime, olime rahva palvel lõpuks ikkagi kõik kaasavõetud multšikotid sunnitud ära müüma. Kuus nendest rändas lausa Ukrainasse. Maastikukujundajadki leidsid meid messil üles,” räägib müügijuht.

„Messil tasub juba ainuüksi reklaami mõttes käia. Saime sealt sidemeid, mis nüüdseks on lepingute ja tellimusteni jõudnud,” kinnitab Asi.

Konkurentsist rääkides ütleb ettevõtja, et taolise tehnoloogiaga tehtud multši tootjaid Eestis pole. „Kooremultši on turul olemas, kuid kooritud puhast mitte. Küll valmistab multši üks Pärnumaa firma, kuid mitte samasugust: hakkpuit tehakse suuremate tükkidena. Olen kuulnud, et ka lätlased teevad, kuid täpsemalt pole uurinud.”

Müügijuht Külli Uibo on varem Andrus Asiga koostööd teinud ettevõtjana. Naisel on 20aastane ettevõtluskogemus puidufirmades. „Olen juhtinud Valgjärvel saekaatrit ja olnud tegev perefirmas. Kuna mulle meeldib väga aiandus, kujundan hoole ja armastusega oma koduaeda,” räägib Uibo. Naine on proovinud tööd teha ka Rõngu Pagaris, kuid see ei sobinud, sest puit on hingelähedasem.

Nii ettevõtjad kui ka müügijuht on optimistlikud ja usuvad, et nõudlus nende toote järele on olemas ning küll müük kosuma hakkab. „Eks peame ise algul rohkem reklaami tegema ja toodet tutvustama,” ütleb Uibo.

MULTŠ

Takistab loomulikul moel umbrohu kasvu.

Säilitab mullas niiskust.

Kaitseb taimejuuri külma eest.

Säästab aega aiaalade hooldamisel.

Multš laotatakse ühtlaselt pinnasele. Dekoratiivse katte korral piisab 3–4 cm paksusest kihist. Ainult puruga multšides peaks kihi paksus sõltuvalt taimede liigist olema 5–7 cm. Vajadusel võib kattekihi alla panna kattekanga.

Tagasi üles