Mais võib näha mitmesuguseid miraaže (2)

Jüri Kamenik
, ilmatark
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnapea Kosenkranius nägi Pärnu keskrannas mere kohal optilist moonutust, kui Liu poolt tulev laev oli justkui kõrgel õhus ja lendas.
Pärnu linnapea Kosenkranius nägi Pärnu keskrannas mere kohal optilist moonutust, kui Liu poolt tulev laev oli justkui kõrgel õhus ja lendas. Foto: Romek Kosenkranius

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ei uskunud eile oma silmi, kui nägi kaugel mere kohal justkui lendavat laeva. Tegemist on optilise moonutusega, mille tekkemehhanisme ilmatark Jüri Kamenik tänases Maaelus selgitab.

Praegune kevad on hoidnud veekogude temperatuuri väga madala – sooja õhumassi saabumisel on see soodne inversiooni tekkimiseks. Samas päike kuumutab selge ilmaga tugevasti maad. Nende asjaolude tõttu võib näha mitmesuguseid miraaže – nii asfaldi kui ka mere kohal.

Miraaž ehk terendus on optiline nähtus, mille esinemisel valgus saabub vaatlejani ebatavalisest kohast, sest valgus on keskkonna tiheduse muutlikkuse tõttu oma suunda muutnud (refraktsioon – valguse tee kõverdumine pidevalt muutuva tihedusega keskkonnas).

Miraažil on kaks põhilist vormi: ülemine miraaž, mis tekib inversioonikihi korral – õhu tihedus väheneb kõrgusega väga järsult ja valguse tee kõverdub aluspinna poole, nii et objekt näib oma tegelikust asukohast olevat kõrgemal; alumine miraaž, mis tekib siis, kui maapinna kohal on väga kuuma õhu kiht, nii et kõrgusega õhu tihedus väheneb tavalisest aeglasemalt, valguse tee kõverdub ülespoole ja objekt näib olevat tegelikust asukohast madalamal ja ümberpööratud (näiteks sinine taevas võib peegelduda kuumalt asfaldilt). Siiski räägitakse veel ka külgmiraažist, mille puhul tekib pettekujutis tõelisest objektist paremale või vasakule (kõrvale).

Alumine miraaž on tavaliselt lühiajaline ja ebapüsiv. Selle tekkeks on vaja päikeselist ja üsnagi tuulevaikset ilma. Klassikalisel kujul tekib kõrbetes, kuid meil Eestis eeskätt kuumenenud asfaldi kohal – eemalt näib, nagu oleks teepinnal vesi või lombid. Tegelikult on see sinakas taevas, mis teepinnalt peegeldub.

Ülemine miraaž tekib eeskätt jääväljade ja külma vee kohal, st vaja on sooja õhku väga külma pinna kohal, et tekiks inversioonikiht (olukord, kui õhutemperatuur tõuseb atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidi nn normaalsele olukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõustes, eriti troposfääris). Meil võib seda miraaživormi näha eeskätt kevadel ja suve algupoolel, kui veel külma vee kohal on suhteliselt soe õhumass. Tüüpilisem on see ilmselt Väinamerel ja Soome lahel, aga tegelikult ükskõik millise suurema veekogu kohal.

Külgmiraaži tekkeks on vaja tugevasti kuumenenud kalju- või seinapinda. Eestis on sellised eeskätt mõnede suurte paneelmajade seinad, aga maailmas näiteks mägijärvede ääres, kus on järsud kaljuseinad.

Pärnu linnapea Kosenkranius nägi Pärnu keskrannas mere kohal optilist moonutust, kui Liu poolt tulev laev oli justkui kõrgel õhus ja lendas.
Pärnu linnapea Kosenkranius nägi Pärnu keskrannas mere kohal optilist moonutust, kui Liu poolt tulev laev oli justkui kõrgel õhus ja lendas. Foto: Romek Kosenkranius

Mõnikord on maapinna lähedal mitmesuguseid erineva tihedusega õhukihte, mis liiguvad üksteise suhtes. See soodustab mitme miraaživormi samaaegset esinemist ja kujutab endast pidevalt muutuvate pettepiltide seeriat. Seda liitmiraaži nimetatakse ka fatamorgaanaks.

Niisiis, praegusel ajal võib tegelikult näha kõiki kirjeldatud miraaživorme, tuleb vaid silmad lahti hoida!

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles