Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Virsikud, aprikoosid ja arbuusid Eesti kliimas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viljandimaal Harri Poomi talus kasvavad lõunamaised viljad. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti aianduskauplustes ja puukoolides on saadaval virsiku- ja aprikoosiistikud, samuti arbuusi- ja meloniseemned. Kas Eesti kliimas saab neid kasvatada?

Saare-Tõrvaaugu aiandi kaasomanik ja aednik Harri Poom ütleb Maa Elule, et aprikoose ja virsikuid Eestis kasvatada pole lihtne, aga see on siiski võimalik. Rohkem edu on loota saartel ja rannikul, kus kliima pehmem.

„Sisemaal oleks mõistlik need mõne omajuurse ploomi või kreegi võrasse pookida, siis on talvekindlus märksa parem. Mõeldav on kasvatada aprikoose ja virsikuid ka potis – aga siis suures, vähemalt 50liitrises. Ka kõrge kasvuhoone tuleb kõne alla,” soovitab Poom. Tema sõnul saab arbuuse ja meloneid Eestis kasvatada isegi avamaal, kuid sel juhul tuleks valida väga varased sordid, mida seemnepoest on kahjuks keeruline leida.

„Kõige kättesaadavamad on arbuusi Sugar Baby seemned, ent see pole sugugi kõige varasem sort. Hilisemad arbuusi- ja melonisordid peaks kindlasti katmikalale istutama. Taimed tuleb mõistagi ette kasvatada, seemne võib tegelikult juba praegu potti pista,” selgitab ta.

Aednikul tuleb end taime kasvunõuete ja sortidega hästi kurssi viia. Kirjandust ja infot leiab internetist ja headest aiandusõpikutest. Läbi tuleks mõelda oma võimalused ja leida kõige vastupidavamate ja varasemate sortide allikas.

„Samuti peab arvestama, et edu võib tulla – aga ei tarvitse,” toonitab Harri Poom.

Setomaal kasvavad arbuusid hästi

Kommunikatsiooniõppejõud ja setode endine ülemsootska Annela Laaneots ütleb, et tema Setomaal elavad talunikest vanemad kasvatavad juba aastaid arbuuse, ja väga edukalt.

„Tundub, et Setomaa soe kliima sobib arbuusidele. Need valmivad maitsvad ja mahlased, sama head, nagu sööks mujalt Eestisse toodud arbuusi. Omakasvatatud arbuuside puhul me muidugi teame, et need on täiesti puhtad,” kiidab Annela.

Annela ema, elupõline agronoom ja talunik Ene Laaneots räägib, et alguse sai nende eksootiliste viljade kasvatus soovist proovida lastele arbuuse kasvatada. „Juba siis, kui lapsed olid väikesed, umbes 30 aastat tagasi, proovisid nad kasvuhoones arbuusidega õnne. Siis polnud head seemet saada, võtsime müügil olnud arbuuside seest, aga arbuusid suureks ei kasvanudki. Siis polnud katteloore ja musta kilet, mis praegu on abiks,” meenutab Ene Laaneots hobi algust.

Ajapikku on võimalused, sobivate seemnete valik ja kasvatamistingimused märgatavalt paranenud, lisandunud on teadmisi ja kogemusi.

Ene Laaneotsa sõnul tuleb arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. „Ise kasvatan seemnest, see on väga-väga lihtne.” Tema sõnul saavad taimed siis, kui need on kasvatatud toas või kasvuhoones, sh kilekasvuhoones, õue istutamiseks kõlblikuks juba kolme nädalaga.

„Istutada tuleb kindlasti peenravaibale või mustale kilele. Peenravaip laseb vihmavett läbi, musta kile puhul peab kastma. Arbuusi juur tahab sooja, sestap on vaja musta kilet või peenravaipa. Oleme istutanud ka tavalise mulla peale, aga neist taimedest pole asja saanud,” jutustab Ene Laaneots.

Pärast istutamist tuleb taimed katta kattelooriga, loor tuleb panna kaarte peale. „Taimele ei meeldi, kui katteloor tal otse peal lamab,” hoiatab Ene Laaneots. „Arbuus tahab alul ka palju kastmist, kui taim on suur, siis me enam ei kasta. Taimed saab istutada välja, kui öökülmaoht on lõplikult möödas. Valmis saab varajane sort juba augusti keskel. Valmimine oleneb ilmadest, sest arbuus tahab sooja.”

Kuna arbuuse kasvatatakse Eestis avamaal, pole see Annela ja Ene Laaneotsa arvates tänapäeval enam üldse mingi eriline kunsttükk. „Kui on enam-vähem soe aasta, siis saab arbuusisaaki. Kõik oleneb ilmast.” Setomaal on soojust alati enam kui Põhja-Eestis.

Aprikoosi- ja virsikusorte Eesti aianduskeskustes ja puukoolides

Aprikoosipuu „Daiga”

Lätis aretatud sort, mis vajab tolmlemiseks teist sorti lähedusse.

Suured oranžid punaka põsega viljad valmivad augustis. Eelistab sooja päikselist kasvukohta.

Aprikoosipuu „Krasnošjoki”

Iseviljuv, viljad valmivad augustis.

Talub kuni 35 kraadi külma. Viljade saamiseks tuleb külmal talvel kogu puu talvekattelooriga katta. Paremaks viljumiseks vajab tuulevaikset ja sooja kasvukohta. Varase õitsemisaja tõttu tuleks puu öökülmade ajal samuti kattelooriga katta. Vilja hakkab kandma juba teisel-kolmandal aastal.

Harilik aprikoosipuu „Moskovski Krupnõi”

Iseviljuv, viljad valmivad juulis.

Vili 50–60 g, viljaliha tihe ja väga maitsev.

Öökülmade ajal on soovitatav puu kattelooriga katta.

Veel aprikoosisorte: „Kaunas”, „Early Orange”.

Virsikupuu „Maira”

Isetolmleja, viljad valmivad juuli lõpus või augusti algul.

Kuna õitseb varakevadel enne mureleid, on soovitatav öökülmade ajal katta kattelooriga.

Puu tuleks hoida kompaktne, eelistatavalt kausikujuline, lõigata kaks korda aastas pärast saagi koristamist ning õitsemise ja lehtede ilmumise vahel. Valida soe kasvukoht.

Virsikupuu „Reliance”

Viljad valmivad augusti teises pooles.

Keskmise külmakindlusega, eelistab tuulevaikset ja sooja kasvukohta. Tuleb kaitsta varakevadise päikese ja talvekülma eest.

Veel virsikusorte: „Leedu kohalik”, „Dneprovski”, „Inka”, „Royalvee”, „Sotšnõi”, „Viktors”, „Vulcan”.

Aprikoos sisaldab karotiini, isegi rohkem kui porgand, mistõttu peetakse seda tervistavaks puuviljaks. Veel sisaldab aprikoos B-rühma vitamiine, C-vitamiini ja kaaliumi, salitsüülhapet, see toimib antibakteriaalselt ja võitleb soolestikus kahjulike bakteritega.

Virsik sisaldab palju A- ja C-vitamiini, rauda, kaaliumi ja kiudaineid.

Tagasi üles