Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Haritava maa hind kasvab

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mida suurem on põld, seda kallimat hektarihinda küsitakse. | FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Viimase viie aastaga on haritava maa hind teinud korraliku hüppe üles, kõige rohkem raha tuleb põllumaad ostes välja käia Kesk-Eestis ja odavaim on põlluhektar saartel.

Maa-ameti kogutud andmed näitavad, et haritava maaga tehti mullu 1404 tehingut, mis on küll vaid kolm protsenti aasta varasemast enam, kuid tehingute koguväärtus kasvas samal ajal üle 30 protsendi. Viimase viie aastaga on haritava maa hektari mediaanhind tõusnud aga koguni üle 85 protsendi.

Kõige rohkem tehinguid tehti mullu Lääne-Virumaal (141), järgnesid Viljandi (118) ja Järva (118) maakond. Kalleim oli maa Jõgevamaal, odavaim Saare- ja Hiiumaal. Maa hinda mõjutab muude tegurite seas pindala – suurema põllu hektari hind on kallim.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3 protsenti,” ütleb maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Kasvuruumi jagub

Eesti põllumeeste keskliidu president, Saaremaa põllumees Tõnu Post tõdeb, et hinnatõus on igati mõistetav, sest Eestis oli põllumaa hind suhteliselt odav võrreldes muu Euroopaga. „Hinnal oligi kõvasti kasvuruumi,” sõnab ta. „Teisalt on põllumajandus stabiilne ja kindel äri ning kui põllumehel läheb paremini, maa hind kerkibki. Üks põhjus on kindlasti seegi, et uut maad juurde ei teki. Traktori võid uue osta, aga maad juurde ei tule.”

Post ütleb end uskuvat, et põllumaa hind jätkab kerkimist, kuid kindlasti ei jõua see Euroopa hindadest ette. „Arvan, et hind küll tõuseb, kuid tormiline tõus on nüüd läbi,” nendib ta.

Maad ostavad tegevpõllumehed, aga ka kinnisvarafirmad näitavad huvi üles. „Müüjad on sageli inimesed, kes said maa omandireformi käigus või päranduseks. Nad ise ei ela kohapeal ja põlluharimine on neile kauge ja võõras ning seepärast müüaksegi,” selgitab Post. „Kui keegi minu käest küsiks, kas müüksin mõne tüki ära, siis loomulikult ma ei müü, aga kui inimene ei ole huvitatud maa harimisest, on müük igati loomulik.”

Ehkki ajalehtede kuulutusveerud on täis metsa- ja põllumaa ostusoove, siis põllumaa järgi sedavõrd aktiivset nõudlust Post ei tea olevat kui metsa järele. „Raiumata metsamaa on kindlasti huvitavam praegu, aga kui mõni põllumaa tükk müüki tuleb, siis enamasti see ka ostja leiab,” ütleb ta.

Mullu kasvas tehingute arv, kus müüjaks oli juriidiline isik. Sääraseid tehinguid oli 41 protsenti, mis on alates 1997. aastast suurim näitaja. Ka ostjate poole pealt on juriidilised isikud suurendanud oma osatähtsust rekordilise 79 protsendini.

Suurem on kallim

Maa-ameti andmed näitavad, et rohkem peab raha välja käima Eesti keskosas asuvate põllumaade eest. Seal asub rohkem suurema pindalaga põlde ning neid on kompaktsuse tõttu lihtsam ja odavam harida. Paraku on suuri põlde Eestis vähe ja mullu oli haritava maaga tehtud tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit ning 2015. aastal 6,6 hektarit.

Post selgitab, et lisaks põllu pindalale mängib tähtsat rolli maa viljakus. „Vaatan iga kuu kord-paar maa-ameti hinnastatistikat ja sealt on selgelt näha, et Tartu-, Järva- ja Jõgevamaal on hind igal juhul kõrgem kui meil Saaremaal. Pole midagi teha, Saaremaa maad on viljakuselt lahjemad kui Kesk-Eestis.”

Kõikjal peale Viljandimaa põllumaa hind kerkis ja mediaanhind oli mullu 2700 eurot hektari eest, olles kaheksa protsenti kallim kui aasta varem.

Maakondadest oli kõige kõrgem mediaanhind Jõgeva maakonnas (3172 €/ha). Järgnevad Lääne-Virumaa (3147 €/ha) ning Järva, Tartu ja Võru maakond (3000 €/ha). Madalaima mediaanhinnaga on Hiiu ja Saare maakond, kus hektari hind oli täpselt 2000 eurot.

Rääkides eraldi omavalitsustest, siis kõrgeim haritava maa mediaanhind oli Viljandi vallas (3817 €/ha), järgnesid Väike-Maarja (3671 €/ha), Haljala (3623 €/ha) ning Rakke vald (3525 €/ha). Kõige tagasihoidlikum hinnatase oli Karksi vallas (1500 €/ha) ja Hiiumaal Pühalepa vallas (1650 €/ha).

/ Maa-amet

Tagasi üles