Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis valminud aiamajadest jääb siia vaid pisku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui tahad jaanipäevaks oma koduhoovis aiamaja näha, peaks tellimuse peagi ära tegema, sest olenevalt tootjast ja mudelist võtab maja kohaletoomine nädala kuni kuu. | FOTO: Erakogu

Ehkki järjest enam eestlasi ostab endale koduhoovi valmis aiamaja ja sauna või soetab oma maatükile tehases valminud suvila, moodustab see üliväikese osa sellest, kui palju siin eriilmelisi aiamaju toodetakse.

Eesti on suurimaid puitmajade eksportijaid Euroopas. Tõsi, tootmismahu poolest on meist suuremaid tegijaid, aga nende eksport jääb kesisemaks. Kui eramud ja kortermajad lähevad valdavalt Skandinaaviasse, siis aiamajad Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidesse.

Viimasel ajal on hakatud rääkima meie puitmajatootjate plaanidest Aasia turul kindlamalt kanda kinnitada, kuid aiamajade valmistajatel sinna ilmselt suurt asja poleks. „Tõsi on, et tootjad vaatavad uute turgude poole, aga Hiina ja mujale Aasia turule läheks pigem elementmaja, sest lihtsamaid aia- ja suvemaju on hiinlased juba ise tootma hakanud,” selgitab Eesti puitmajaliidu esimees, puitmaju tootva Saare Ereki tegevjuht Kaarel Väer.

Kõikvõimalike aia-, grilli-, laste- ja suvemajade tootjaid on Eestis kümneid ning enamik toodangust, nagu mainitud, läheb piiri taha, Eestisse müüdava protsendiks nimetavad tootjad valdavalt kuni viis.

Üks Eesti suurimaid aiamajade tootjaid on Palmako. „Oma ligi 50 000 puitmajaga aastas kuulume kindlasti Euroopa suuremate tootjate hulka,” sõnab ettevõtte turundusjuht Ingrid Lamp. „Ekspordime 95 protsenti toodangust ja läbi aastate on riikide arv püsinud stabiilselt kolmekümne ümber.”

Suurimas mahus läheb Palmako maju Saksamaale, Suurbritanniasse, Prantsusmaale ja Skandinaaviasse. „Nimekirjas on enamik Euroopa riike, meretagustest riikidest on meie tooted jõudnud Ameerika Ühendriikidesse, Uus-Meremaale ja Islandile,” loetleb Lamp.

Teine Euroopagi mõistes suurtegija on Tartumaal tegutsev Lasita Maja, kus aastas valmivast umbes 40 000 ehitisest läheb samuti enamik piiri taha.

Viljandimaal puidust aiamaju tootev Soledor valmistab aastas ligikaudu 2000 aiamaja, millest valdav osa läheb Suurbritanniasse ja Eestisse jääb kolm protsenti.

Olenevalt riigist tuleb teha pisut erinevaid maju. Soledori juhataja Urmas Kirsch toob välja, et Suurbritannia jaoks toodavad nad muu Euroopaga võrreldes madalamaid ja väiksemaid maju. „Kuna maa on seal väga kallis, siis on majad väikesed – kolm korda kolm meetrit. Sealsed aiad on nii väikesed, et suuremad majad ei mahuks ära,” märgib ta.

Lamp toob näiteks, et prantslased soovivad, et majadel ei oleks põrandat. „Meie jaoks on see harjumatu, aga nemad kasutavad looduslikku kivi,” seletab ta. „Sakslased hoiavad pigem klassikalist ja konservatiivset joont. Üldjuhul aga soovivad kõik lõpp-tarbijad, et toode lahendaks mingi nende mure, näiteks kuhu paigutada aiatööriistad ja -masinad, kuhu panna magama külalised, kuidas piirata krunti või kus lapsed mängida saaksid.”

Eesti huvi kasvab

Eestis peamiselt Lasita Maja aiamaju müüva Baltichouse Production OÜ juhatuse liige Gert Kiilaspä sõnutsi ostavad eestlased ajamaju agaralt aprillist augustini, varasematel aastatel on nad müünud siinsel turul aastas 500–600 aiamaja. Rohkem ostetakse tema sõnul just soodsamaid maju, mille hinnad jäävad vahemikku 1000–1500 eurot. Kõige tüüpilisem Eestimaa koduhoovis seisev aiamaja on neli korda neli meetrit.

Tõusev suundumus on valmissaunad, nende hinnad jäävad enamasti 5500 kuni 10 000 euro vahele. Tehases valminud saunu on viimastel aastatel müüdud iga aastaga kaks korda aasta varasemast enam.

„Kui veel mõne aasta eest tundusid paljudele suvemajade hinnad üle 10 000 euro üle mõistuse kallid, siis nüüd inimeste palgad kasvad ja ostetakse järjest enam ka kallima hinnaklassi maju,” lisab Kiilaspä.

Kõige enam leiab aiamaja kasutust suvise ööbimiskohana, näiteks külaliste majutamiseks. Lisaks on need ka omamoodi majad enne päris maja ehitamist. Ehk kui inimesed on ostnud maatüki, kuhu plaanivad kodu või suvekodu ehitada, siis alustuseks ostetakse aiamaja, kus saab aeg-ajalt ööbimas käia, kuni majaehitus käib. „Nii saab kohe oma krundi olemasolu nautima hakata,” sõnas Kiilaspä.

Üle 30ruutmeetriseid maju ostetakse suvilateks. Kõige enam ostavad maju Tallinna ja muu Harjumaa elanikud, aga ka Läänemaa mereäärsetesse piirkondadesse on tellitud suhteliselt palju, samuti Pärnumaale.

Maja asemel

Lamp tõdeb, et Eesti ostjad ei erine tegelikult palju muu Euroopa riikide tarbijaist ja järjest enam vajavad siinsed inimesed seoses linnastumisega tooteid, mida saaks kasutada kas väikesel maalapil või suurema terrassi korral. Suvemaja ju ridaelamu või pisikese linnakrundi hoovi eriti lahedalt ei mahu.

Nii töötati Palmakos välja aiamaja asendajana puidust moodulaed, mis laseb ka pisikesel krundil elaval inimesel lahedamalt õueelu nautida. „Sarja kuuluvatest paneelidest saab ehitada piirdeaia ja paneelide vahele meelepäraseid mooduleid lisades muutub kahemõõtmeline aed kolmemõõtmeliseks. Võimalik on kokku panna nii tervikkomplekte kui ka tellida eraldiseisvatena ainult piirdeaeda või mooduleid,” selgitab Lamp.

Töötajate otsingul

„Puitmaja sektoris kasvab iga aastaga müügimaht, mis tähendab, et ettevõtetel läheb hästi ja nad saavad investeerida ja töötajatele palka maksta,” räägib Väer. „Tihtipeale tegutsevad puitmaja tootjad maapiirkondades ja sellest lähtuvalt on väga-väga olulised tööandjad kohalikele inimestele. Pole sugugi vähetähtis, et palgatase on neis ettevõtetes maapiirkondade kohta üle turu keskmise.”

Kuna peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, sõltub ettevõtte edu palju müügimeestest. „Kui on hea müügimees, siis ei tohiks eksportturu leidmine väga raske olla, sest eestlastesse suhtutakse hästi,” kinnitab Väer. „Euroopas juba teatakse, et eestlane peab sõna ja toodab kvaliteetset maja. Ei ole kuigi raske müüa ja viimastel aastatel on EAS väga palju toetanud eksporti. Eestlane on eluaeg palju tootnud, aga nüüd suudab ka müüa.”

Lamp räägib, et Lemeks Grupi kaks tütarettevõtet Palmako ja Imprest on ühinemas ja seega valmib nende toodang neljas tootmiskompleksis: Kavastus Tartumaal, Laekveres ja Kundas Lääne-Virumaal ning Põltsamaal.

„Töötajate otsimine on viimasel aastal olnud meil igapäevane tegevus, kuna ettevõte on kasvamas ja korraga täpselt sobivate oskuste ja ettevalmistusega inimeste leidmine, eriti kui neid vahel vajatakse rohkem kui kolm-viis töötajat korraga, võtab aega,” tõdeb Lamp. „Siiani oleme sellega hakkama saanud. Tublid inimesed tootmistes, ladudes, müügis ja kõikides valdkondades on väga olulised ja alati kandideerima oodatud. Praegugi on käimas mitu konkurssi eri tehastes.”

Eesti puitmajade sihtturud 2016. aastal

Norra 36%

Saksamaa 19%

Rootsi 18%

Suurbritannia 6%

Prantsusmaa 6%

Holland 6%

Soome 5%

Tšehhi 1%

Itaalia 1%

Hispaania 1%

Taani 1%

Allikas: Eesti puitmajade liit

Tagasi üles