Hooaja lühidusest tingitult on sadamapidamine Balti mere põhjaosas kokkuvõttes kulukam kui Vahemerel või Kariibi merel, kus hooaeg kestab aasta ringi, samas elavdab sadam alati kohalikku elu ja tõstab piirkonna atraktiivsust.
Sadam muudab piirkonna atraktiivseks (1)
4. mai 2017, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti väikesadamate arenduskeskuse juhatuse liikme Jaano Martin Otsa väitel on aga koos kõrtsi, hotelli, jalgratta- ja paadirendi, veesõidukite talvehoiu ja -teeninduse, kalatöötlemise, festivalide korraldamise ning muude sidustegevustega siiski võimalik sadamapiirkond tervikuna plussi majandada. Nagu on seda suudetud näiteks Dirhamis. Seda, et sadam väärtustab piirkonda laiemalt, võib näha näiteks Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnaski. Otsa sõnul tõstab see koguni õlle ja kinnisvara hinda sadama lähistel.
Kalasadamad ja hobimeresõiduks mõeldud väikesadamad, nagu näiteks jahisadamad ja külalissadamad, on mõnevõrra erineva ajaloo ja taustaga. Kogu Eesti merendus on laiali vähemalt 8–9 ministeeriumi haldusalades, nii on kalandus olnud meil traditsiooniliselt hoopis põllumajanduse haru ning kalasadamaid seetõttu finantseeritud PRIA kaudu Euroopa Liidu kalandusfondist. Jahisadamad aga liigitati (erinevalt reisi- ja kaubasadamatest) mitte infrastruktuuri osaks nagu muud sadamad, vaid hoopis turismiatraktsioonideks. Seetõttu tegeleb nendega majandusministeeriumi haldusalasse kuuluv EAS.
Erinevad finantseerimisallikad tingisid pikka aega sadamate monofunktsionaalsuse. Seega PRIA raha eest renoveeritud sadamas ei tohtinud vastu võtta lõbusõidualuseid ja vastupidi. Kuid nüüdseks on need ranged piirangud hakanud leebuma ja järjest enam räägitakse multifunktsionaalsetest rekreatsioonisadamatest ehk kalapüük ja muu hobimeresõit koos. Ka selliseid näiteid on Eestis juba olemas (Dirhami, Mõntu). Kuid enamik jahi- ja külalissadamatest alles liigub sinnapoole.
Otsa sõnul valiti Eesti väikesadamate lootsiraamatusse välja 48 väikesadamat, mida julgeb välismaa mereturistidele soovitada, sealhulgas on nii ainult jahisadamad kui ka kombineeritud mitmefunktsioonilised sadamad. Lähiaastatel rekonstrueeritakse külalissadamaks kõlblikuks veel vast 5–6 sadamat, aga vajadus oleks hulga suurem. Praegu teadaolevatest investeeringuplaanidest on täiesti välja jäänud näiteks Hiiumaa lääneosa, investeeringuid vajavad ka mitmed teised Eesti ranniku mereturismisadamad. Ehkki väikesadamad said viimase toetusmeetmega kokku viis miljonit eurot, jagub sellest vaid olemasolevate kordategemiseks ja ühtegi uut sadamat selle eest rajada ei saa.
„Oleks enneaegne rõõmustada, et nüüd on hobimeresõitjate mured lahenenud ja kõik sadamad saavad kohe korda. Praeguse toetusmeetme kogumaht terve Eesti peale on 5 miljonit. Seda on pisut vähem, kui läks maksma kolme aasta eest käiku antud Kärdla uue jahisadama ehitus. Ühe taotleja kohta antakse praegusest meetmest toetust maksimaalselt 200 000 eurot, mis on ligikaudu 200 meetri ujuvkai maksumus. Praegu erainvestorite rahaga ehituse lõppjärku jõudnud Kakumäe sadamasse on paigaldatud aga 1,1 kilomeetrit ujuvkaisid,” selgitab Ots.
Seega ühtki uut jahisadamat tema sõnul praeguse toetusmeetme abil ei ehita, kuid olemasolevates saab asja parandada küll. Näiteks süvendada sissesõidukanalit, kui meri on selle setteid täis kandnud, või uuendada navigatsioonimärke ja valgustust, mis on meresõiduohutuse seisukohalt oluline. „Nagu ei lõpe töö laevas, ei saa kunagi valmis ka ühe arvestatava pikkusega rannajoont omava riigi sadamavõrgustik. Muutuvad meresõitjate ootused ja arenevad tehnilised võimalused, teisest otsast murendavad vanemaid vesiehitisi lained, hoovused, jää ja muu,” lausub ta.
2015. aastal läks sama meetme alusel EASi kaudu jagamisele pisut üle 3 miljoni ning tookord parandati olukorda 19 Eesti väikesadamas. Tänaseks on kohendamist ja kaasajastamist vajavaid kohti juba ka tookordsete toetuse saajate sadamates ja tõenäoliselt on selgi korral tahtjaid rohkem kui raha.
Eestis on praegu 180 väikesadamat, neist võiks külalissadama kriteeriumidele vastata umbes 50. Päris uusi või täiesti valmis sadamaid on nende hulgas vähem kui ühel käel sõrmi, enamik vajab rohkem või vähem kõpitsemist. „Siiski on juba täna võimalik Eesti rannajoon piirist piirini läbi seilata ja leida iga päevateekonna järel kas viisakas sildumiskoht või mõni sadamalaadne toode. Nii et transiitmarsruudid Riia-Helsingi või Gotland-Peterburi on avatud. Mõnikord võivad päevateekonnad ilmast sõltuvalt üsna pikaks venida ning kõikides Eesti rannajoonel leiduvates sadamates pole suuremate jahtide jaoks piisavalt sügavat vett. Aga kõige pikem sadamatega katmata rannikulõik on praegu hoopis Hiiumaa läänerannik, Ristna/Kalana vajaks hädasti kohta, kuhu Rootsi poolt tulles otsad kinnitada,” selgitab Ots olukorda.
Jahisadam ei ole tema sõnul pelgalt turismiatraktsioon. Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav korraga mitut rolli. Jahisadam on ka esmase merehariduse baas nii noorpurjetajatele kui ka täiskasvanud väikelaevajuhtidele, hoiu- ja veeskamiskoht hobikalastajate ja kutseliste kalurite paatidele, reageerimispunkt jõu- ja päästeametkondadele ja palju muudki.
Eestis üle 200 sadama:
Paadiga veelemineku kohti on Eesti rannikul ja saartel tuhandeid.
Kalurite poolt kala maale toomise kohtadena kirja pandud lautrikohti, randumiskohti, paadisildu ja väikesadamaid on üle 900.
Sadamaehitisega (paadisild, kai vms) väikesadamaid on loendatud üle 300.
Sadamaregistris kokku 207 sadamat, neist 179 väikelaevade teenindamiseks,
Kalasadamaid on kokku 97.
Pärnu lahe alal on 10 sadamat.
Külalissadamaid 50, neist Pärnu lahes 4.