Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalapüügiseaduses tulevad muudatused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Uue reegli kohaselt ei väljastata kalastuskaarti harrastuskalastajale, kui too on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Vabariigi valitsuse istungil kiideti heaks kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse tõhustada harrastuskalapüügi aruandlust, täpsustada kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi ning laiendada püügivõimaluste vahetamise õigust. Muutub ka harrastuskalapüüdjate karistus püügiandmete esitamata jätmise eest.

Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik, kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli või lõhejõgedel.

Uue reegli kohaselt ei väljastata kalastuskaarti harrastuskalastajale, kui too on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata. Sealjuures loevad vaid viimased püügiandmed ja nende esitamata jätmine, varasemad sarnased karistused enam kalastuskaardi väljastamisel takistuseks ei saa.

Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline. Praegu jätab keskmiselt 40 protsenti kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17 500 kalastuskaarti.

Edaspidi rakendatakse tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi ka kalalaeva kaptenite suhtes. Kui kalalaeva kaptenil on üks kehtiv rikkumine, loetakse kaptenile määratuks üks punkt. Lisanduv punktide süsteem ei loo kaluritele uusi karistusi, vaid süsteem on vajalik karistuste kohta arvepidamisel ühenduse õigust järgides ja riikide võrdlemiseks. Kuna Eestil oli juba enne Euroopa Liiduga liitumist sarnase mõjuga rikkumiste süsteem olemas, siis punktide määramine midagi uut kaluritele kaasa ei too.

Laiendatakse Eesti õigust vahetada püügivõimalusi teiste riikidega. Seni saab vahetada üksnes pärast 31. augustit vabaks jäänud koguselisi püügivõimalusi. Muudatuse järgi saab võimalikuks ka koguseliselt määramata püügivõimaluste vahetamine, mida saab teha kohe aasta alguses. See võimaldab optimeerida ja muuta kaluritele püügivõimaluste andmist paindlikumaks. Praktikas võimaldaks see vahetada Soomega lõhe kvooti. Eesti ei kasuta ära oma avaosa lõhe püügivõimalusi, samas aga võib jääda puudu Soome lahe lõhe püügivõimalusest.

Eelnõu on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras, püügiandmete esitamist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2018.

Tagasi üles