Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Külm aprill

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Küllaltki paljud inimesed on öelnud, et sellist aprilli nad ei mäletagi. Võtame näiteks sellised arvamused blogist "Ilm ja inimesed" (kirjaviis muutmata):

a) 2003. a oli keskmise temperatuuri järgi sarnane, kuid tundub, et tänavu tuleb siiski jahedam. Seega võtab käesolev aprill selle sajandi kõige külmema aprilli tiitli endale.

b) Lähiajaloost on jah raske leida nii külma aprilli. Tõesti on võimalus, et 2003 ei jää enam külmemaks sel sajandil, ja kui arvestame ka kliima soojenemist, siis 1955 ja 1966 jääb küll ületamatuks. Mõtlen seda, et identses olukorras tuleks 50 aastat tagasi juba kraadike keskmisest veel maha võtta.

Või siis Facebookist:

a) Nii _ _ _ aprilli ei mäletagi ... Kuigi 2003 tuli ligi pool meetrit lund 13-14 aprilli paiku, see oli ka üks jälgimaid aprille, mida mäletan.

b) Mäletan, et kas 1988 või 1989 aprillis tuli ka paks lumi maha, ikka 25 - 30 cm. Aga peale seda läks kohe soojaks tagasi. Praegune aprill alates 11-st kuupäevast on kohutav.

a) 2003 ka läks soojaks ja see sulas paari päevaga ära. Seekord aga talv vindub ja lõppu ei paista, maikuu kohe käes!

Jah, aprill tuleb pikaajalisest keskmisest oluliselt külmem (täpsed arvud selguvad mai alguses), sest kuigi 10. aprillil oli 13…18 kraadi sooja, hakkas järgmistel päevadel kohati lund sadama, 14. aprillil tungis Läänemere regiooni arktiline õhumass, mis tõrjuti minema küll 21. aprillil, aga külm ja niiske õhumass on jätkuvalt soosinud lumesadusid.

On huvitav meenutada, et 24. aprillil 2000 mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi, mis on aprilli senine soojarekord Eestis, seevastu 24. aprillil 2016 tõi lõunatsüklon Lääne-Eestisse lumesaju ja tuisu (ida pool oli soojema õhumassi all vihmane).

Miks siis see aprill on selline? Põhjusi tuleb otsida tsirkulatsioonist, mille üht käsitlust tutvustan, et praegust ilmastikku selgitada. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvooluga põhjast. Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub planetaarsetest ehk Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- (vorm C, tekkis 14. aprillil) või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid. Nii oli ilmakaardil näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõunasihis) ja vastavalt sellele liikus ka õhk, hiljem see tsirkulatsioonivorm nõrgenes ja ilm soojenes pisut, kuid lumesajud jäid.

25. aprillil jõudis kohale uus tsüklon tugeva tuule ja sajuga, mis kohati tuli märja lumena. Sajuhoogudega ilma on jätkunud praeguseni. Ehkki praegu muutub tugevneva ja külma õhumassiga antitsükloni mõjul ilm kuivemaks, ei saa vähemalt päevaseid sajuhooge päris välistada.

Aprill lõppeb seekord lõunatsükloniga. See toob saju, mis võib osaliselt tulla lumena – sel juhul võib tuisata, aga kui lõunatsükloni kese satub Eestist lääne poole, siis tuleb selle soojas sektoris tõenäoliselt üle +10 kraadi, aga vaid üheks päevaks ja ilm on ikka sombune. Mai alguses näib ilma soojenemine väga tõenäoline, mis tähendab vähemalt 10...15 kraadi.

Tagasi üles