Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti And toob looduse lauale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Osaühingu Eesti And ühe asutaja Otto Schneideri sõnul on kevaditi suur nõudlus värske soolakurgi järele. | FOTO: Kristina Efert

Aia- ja metsasaadusi pakkuv ettevõte Eesti And teeb peagi avataval Balti jaama turul Köögivilja tänaval lahti oma esimese müügikioski.

Viimsi poolsaarel Pringi külas tegutseva ettevõtte põhitegevus on metsa- ja aiasaaduste ostmine, töötlemine, pakendamine ja müük, lisaks maitserohelise maaletoomine ja edasimüük. Kogu toodang on ettevõtte enda välja töötatud ja katsetatud.

Kioskis hakatakse müüma kõiki Eesti Anni tooteid. Aasta lõikes erineb sortiment palju, sest kogu kaup on hooajaline. Samas kioskis saavad Eesti Anni vahendusel oma toodangut pakkuda teisedki kodumaised köögiviljakasvatajad.

Elu Pringi külas

Osaühingu Eesti And asutasid 2010. aastal Otto Schneider ja Paavo Rebane. Mehed lõid endale töökohad. Esmane oskusteave tuli Ottolt, kes oli sarnase ampluaaga ettevõttes varem töötanud.

Sobilikud ruumid leiti Pringi külas Vanapere tänaval, remont tehti ise. Kuigi ettevõte on järjest kasvanud, tegutsetakse siiani samades ruumides. 2014. aastal tekkis seoses tootmise suurenemisega uue tootmis- ja laopinna vajadus. KredExi abiga suurendati sügavkülmlao ja külmlao pinda. Kui enne osteti laoteenust sisse, mis oli päris kallis, siis uus laopind aitab kulusid kokku hoida. Renoveerimise maksumuseks kujunes umbes 40 000 eurot. Samuti hangiti uus pakkimisliin, mis lubas tootmist märgatavalt kasvatada.

Otto sõnul hakkavad ruumid nüüd jälle väikseks jääma. Otsustavaid samme kolimiseks ja uute ruumide leidmiseks pole astutud. „Unistus on ehitada oma maja, aga selles osas mingeid lubadusi välja jagada ei saa,” ütleb Otto.

Algus hapukurkidega

Kui 2010. aasta sügisel alustati, olid esimesed tooted hapukurk ja metsaseened.

Sügis on sellise ettevõtte alustamiseks parim aeg, sest siis valmib kõige rohkem ande. Edasi võttis Otto ette läbitallatud raja: tutvustas ostujuhtidele oma uut ettevõtet ja toodangut. Nii see pall veerema hakkas. Tänaseks ollakse oma toodanguga sees kõikides suuremates jaekettides ja müüakse ka toitlustusettevõtetele. Jaemüügi osakaal on siiski pisut suurem.

Alustati kahe tootega, kuid sortiment on laienenud. Tulid kapsad ja teised köögiviljad ning marjad. Ühel hetkel hakati Eestisse Leedust šampinjone tooma, neid müüakse ka hulgilaole. „Kui meil olid kaubavalikus metsaseened olemas, siis võtsime juurde šampinjonid, kuna kliendid neid niikuinii soovisid. Tahtsime, et meil oleksid kõik seened olemas,” räägib Otto.

Metsaseened kogutakse Lõuna-Eestist. Ettevõttel on seal agent, kes sõidab bussiga ringi kogub korjajate käest saagi kokku. „See on aastatega sissetöötatud skeem, inimesed teavad, kuhu nad oma korviga tulema peavad,” lausub Otto. Aastati on seenesaak erinev, Otto sõnul tuleb hakkama saada sellega, mis on. „Eks toodangut jagub siis niikauaks, kuni jagub seeni.” Kui seeni pole, tuleb teiste andidega tegeleda.

Kuigi ettevõte soovib müüa võimalikult palju kohalikku toodangut, on saagiaeg meie kliimas hästi lühike. Näiteks maitseroheline tuleb praegu Itaaliast, aga on tulnud ka Usbekistanist. Nende jaoks on samuti agent, kes kust tahes maailma otsast sobiva toodangu välja otsib.

Ent niipea, kui kodumaise toodangu hind muutub konkurentsivõimeliseks, ostetakse seda. Näiteks roheline sibul tuleb aasta läbi Harkus asuvast kasvuhoonest.

Otto on mõelnud ka ise toorainet kasvatada. „See oleks juba suur äriline muutus, sisenemine uude tegevusvaldkonda,” sõnab ta. „Küll aga lahendaks see probleemi, et kord on toodud viljad liiga suured ja teinekord jällegi väiksed. Kui ise teed, siis tead täpselt, mida vaja on.”

Samas on igal aastal uusi tarnijaid juurde tulnud. Võetakse ühendust ja pakutakse. „Kui mahud on kaetud, siis ei saa võtta. Aga alati võib helistada ja pakkuda.”

Värske soolakurgi hooaeg

Praegu kevadel algas värske soolakurgi hooaeg, soolakurk on praegu Otto endagi lemmik. „Inimesed ootavad kevadel värsket soolakurki,” teab ta. Järgmisena tulevad jaanipäeva paiku värsked kukeseened, sügisel jällegi marjad ja muud seened. Neid pannakse ka külma, et saaks terve aasta kasutada.

Kõige kiirem aeg on ettevõttes enne aastavahetust. Siis ostetakse pidulaudadele soolaseeni ja kui üldiselt minnakse Eesti ettevõtetes 23. detsembril väiksele puhkusele, siis Eesti Annis vihutakse just siis kõvasti tööd teha. Rahulikumaks läheb pärast aastavahetust. Sel ajal tuleb lihtsalt müüa olemasolevat toodangut, kuni saabub jällegi kevadine soolakurgi aeg ja tuleb hakata kurke sisse tegema. Ettevõttes on üheksa töötajat.

Tegelikult ei saa käed rüpes istuda kunagi, sest kaubanduses peab kogu aeg aktiivne olema. „Sortiment muutub, peab jälgima hindu. Alatasa napib riiulipinda. Kui tahad uut toodet müüki viia, siis tuleb mõni teine toode ära võtta. Siis peab nuputama, mis kaup parasjagu kõige paremini müüb,” räägib Otto. Kuigi ollakse esindatud kõikides suuremates jaekettides, on igal pool müügis vaid osa kaubavalikust.

Eesti Anni uus toode on metsaseenesalat, mille valmistab toitlustusfirma. Pidev tootearendus on Otto sõnul aga kahe otsaga asi, sest see on kulukas. „Tuleb uued pakendid toota, tooraine lattu osta.” Kõik tooted pole osutunud nii populaarseks, nagu loodeti, nende tootmine lõpetati. Näiteks on praegu laos suur kogus rabarberit, mille hind ei suuda konkureerida Eestisse sissetoodud rabarberi hinnaga.

Kurki teeb ettevõte sisse umbes 70 tonni ja seeni 20 tonni aastas. Veidi eksporditakse kaupa Lätti ja Soome. „See on käibest alla kümne protsendi, kuid Soome partneriga on läbirääkimised käimas,” sõnab Otto.

Tagasi üles