Enamikul kalapüügiga tegelevatel ettevõtetel on praegu veel vaikne aeg, sest traalpüük on lõppemas, aga räime ja kilu rannapüük pole külma ilma tõttu veel õieti alanud.
Külm lükkas räimepüügi alguse edasi
27. aprill 2017, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki kalendrisse vaadates on rannapüügi hooaeg käes, siis on loodus seda tänavu edasi lükanud, tõdeb ka Eesti Kalapüügiühistu juht ja Eesti Kalurite Liidu juhatuse liige Mart Undrest. Esimene 20 tonni räime tuli eelmisel neljapäeval, nii et vaikselt hakkab juba liikuma, lisab ta. Põhiline püügiaeg jääb maisse ja juuni algul peaks rannapüük läbi saama. Sügiseni müüakse siis kevadel püütud kala, korrastatakse kalalaevu ja püügivahendeid, kuni sügisel hakkab uus kala peale tulema, selgitab ta.
Tööstuslik räimepüük on meil koondunud põhiliselt Ida-Virumaale, kus mullu püüti pisut üle tuhande tonni kevadhooaja jooksul, ja Pärnumaale, kus on plaanis tänavu püüda merehõbedat 7300 tonni. Ülejäänud maakondade kalurid püüavad palju vähem. Saaremaal jäi räimepüük eelmisel aastal alla 200 tonni, Läänemaal aga 100 tonni ringi. Ülejäänud maakonnad püüavad veelgi vähem.
Eesti Kalapüügiühistu annab oma külmhoones tööd 30 inimesele, ühistu liikmetele kuuluvatel traallaevadel on ametis 70–80 kalurit, rannakalurite arvu saab aga mõõta sadades. Kutseliste kalurite arv on viimastel aastatel püsinud meil enam-vähem samal tasemel. Probleemiks on keskmise vanuse tõus. Undresti sõnul tuleb igal aastal sadu kalurikutse taotlejaid küll juurde, kuid enamiku jaoks pole kalandus siiski peamine sissetuleku allikas. Kui kutselisi kalureid loetakse praegu Eestis kokku 3000 ringis, siis neid, kellel see on põhitegevus, on kõigest 500 ringis.
Undresti sõnul on praegu veel tegu üleminekuajaga. „Usun, et tulevikus pilt paraneb, sest on rannapiirkondi, kus püügitegevuses osaleb juba ka nooremaid mehi,” avaldab ta lootust. Sadamakohti ehk laevade lossimisvõimalusi, kus kala ära anda, on tema hinnangul meil piisavalt ja selle taha kutselise kalapüügi areng pidama ei jää. On ka sadamaid, kus räime-kilu ja muudki kala saab otse kaluri paadist osta, need tuleb soovijail ainult üles leida.
Riigilt ootavad kalurid Undresti sõnul suuresti senise suuna hoidmist – et ei tuleks mingeid tarbetuid muudatusi maksupoliitikas või püügiõiguste jagamisel. Praegune süsteem on tema hinnangul omaks võetud ja toimib üsna hästi. Suureks abiks oleks see, kui planeeritavad merendusele ja Eesti registris olevatele laevadele kehtestatavad maksusoodustused laieneksid ka kalalaevadele, sest ametipostid laevadel on ju samad – kapten, tüürimees, mehaanik ja teised on universaalsed ametid olenemata laeva tegevusest. Sarnased soodustused kehtivad praegu juba paljudes teistes Läänemere-äärsetes riikides.
Eesti Kalapüügiühistu loodi 2005. aastal. Selle liikmeteks on viis Eestis tegutsevat traalifirmat (AS Hiiu Kalur, OÜ Kaabeltau, OÜ Monistico ja OÜ Traaler) ning Pärnu rannakalureid ühendav TÜ Pärnu Rannakalurid. 2011. aasta kevadel valmis ühistul uus külmhoone Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas. Külmhoonel on 3200 tonni külmutatud kala ladustamise maht ja 200 tonni kala külmutamise võimsus ööpäevas. Kokku on Eestis kolm sellist kalapüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni, millest igaühes viis liiget.
Eesti Kalapüügiühistu liikmetele kuulub 40 protsenti Eesti ajaloolisest kilu ja räime püügiõigusest Läänemerel. Sellele lisandub Pärnu rannakalurite iga-aastane räime väljapüük 6000–8000 tonni ulatuses. Ühistu liikmetele kuulub 9 kalatraalerit, Pärnu rannakaluritel on kalapüügialuseid üle 65. Liikmete püügivõimalused ja laevastik tagavad külmhoone varustatuse toormega. Kilu ja räime peamised sihtturud on Ukraina ja ELi riigid. Ekspordi osakaal on 98–99 protsenti ja enamik kalast läheb välja külmutatud kujul.