Ilmatark: Järgnevus näitab tulevast ilma

Jüri Kamenik
, ilmatark
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk / Postimees

Kuna nädala alguses valitses ilma antitsüklon, aga nüüd tuleb asemele tsüklon, on paslik rääkida järgnevusest, ühest kasulikust seaduspärasusest.

Niisiis, hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on veel nn pilvede järgnevus. See kehtib parasvöötmes, seega peamiselt läänetuulte vööndis umbes 30.–70. laiustel. Seda piirkonda iseloomustab aktiivne tsüklonaalne tegevus, millega järgnevus ongi otseselt seotud.

Pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele.

Pilvede järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese möödub, ning võib olla ühe- või kaheosaline. Järgnevuse käivitumisele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, lõunatsükloni puhul ka edelast või lõunast. Kui siis maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale, on see üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas.

Põhjapoolkera parasvöötmes aktiviseerub tsüklonaalne tegevus augustis-septembris, mistõttu on pilvede järgnevust kõige parem jälgida sügiseti, aga ka talvekuudel, kui läänevool on kogu aeg tugev. Suvel avaldub järgnevus eeskätt edela- ja lõunatsüklonite lähenemise korral, seevastu läänetsüklonitega seotud lohud ja osatsüklonid kiudpilvedest algava järgnevuse tüüpilist vaatemängu ei paku ning toovad rohkem hoogsademeid.

Kui vaatluspaigale läheneb soe front või selle lähedalt (põhja poolt) hakkab mööduma tsükloni kese, algab kaheosaline järgnevus. (NB! Tsüklon peab olema aktiivne, st sooja sektoriga ning vahepeal satutakse tsükloni sooja sektorisse.) Lühidalt oleks see järgnevus niisugune: Cirrus > Cirrostratus > Altostratus > Nimbostratus > Stratus > Stratocumulus > Cumulus. Talvisel ajal lõpeb järgnevus enamasti Stratuse etapis.

Alguses tekivad taevasse kiudpilved, mis liuglevad üksikult või lähenevad pilveväljana. Tuul on selleks ajaks juba pöördunud vastupäeva, puhudes enamasti kagust, kuid võib olenevalt tsükloni keskmest puhuda ka lõunast või idast (lõunatsüklonite korral idast ja kirdest).

Mõne tunniga tihenevad ka üksikud kiudpilved kiudkihtpilvedeks, sageli tekib päikeseketta ümber (väike) haloring.

Kiudkihtpilved tihenevad kiiresti kõrgkihtpilvedeks ja halod kaovad. Päike ei jäta enam teravaid varje, hiljem võib päikeseketas täiesti kaduda. Võib hakata kergelt sadama, eriti külmal ajal.

Kui front on piisavalt aktiivne ja niiskust jätkub, järgneb mõõdukas, harva isegi tugev laussadu kihtsajupilvedest, talvel hakkab tihti tuiskama. Taevas on lauspilves ja ajapikku tekivad kiiresti liikuvad pilveräbalad/hatakpilved (Stratus fractus), mis näitavad suhtelise niiskuse kasvu ja frondi lähenemist.

Kui front on kohale jõudnud, jääb sadu vähemaks või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub päripäeva (lõunasse või edelasse). Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Taevast katavad madalad kihtpilved. Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved (Stratocumulus), mis muutuvad rünkpilvedeks, kuid ilm võib ka selgeks minna. Vähesel määral võib olla kiudpilvi. Õhk tundub (suvel) meeldivalt soe ja niiske, saabunud õhumass on tihti sumestatud, nii et taevas näib vines. Kui tsükloni kese jääb lähedale, võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm. Järgmises ilmajutus lõpetan järgnevuse kirjeldamise.

Nädal algas talviselt, sest Läänemere regioonis võimutses arktiline õhumass. Tugevneva antitsükloni tingimustes jäi niiskust vähemaks ja ilm muutus kuivemaks, ent kohati sadas ikka lund. 20. aprillil olukord muutub: suurem külm annab järele, sest Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele, ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Pärast tsükloni itta liikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles