Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas kartulivahvlitega maailma vallutada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Balsnacki juhatuse liikme ja arendusjuhi Reigo Rusingu sõnul pole välistatud tootmisliini töölepanemine ka Aafrikas. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Tundub uskumatu, kuid Eesti ainsa kartulikrõpsude tootja Balsnack International Holding omanike ambitsioonikatesse välisturu hõivamise plaanidesse kuulub muu hulgas ka kartulivahvlite tehase rajamine Lõuna-Aafrikasse.

Kartulikrõpsude tootmine Ääsmäel algas juba 1983. aastal Ääsmäe Agrofirma sildi all. Üheksa aastat hiljem moodustati selle baasil AS Balsnack ja 1996. aastast tegutseb neljale eesti omanikule kuuluv ettevõte juba märksa rahvusvahelisemalt kõlava Balsnack International Holdingu nime all.

Kes meist ei teaks selliseid kaubamärke nagu Vigur, Piraat ja Vahvel. Peale kartulikrõpsude toodetakse teise suurema tooteperekonnana soolaseid ja magusaid paisutatud maisi tooteid ehk popkorne. Nii on Eestis, Lätis ja Soomes hästi tuntud Texas Popcorni kaubamärgiga tooted. Lastele mõeldud Mõngel on saanud lausa magusa maisikepikese sünonüümiks. Peale kartuli- ja maisikrõpsude tehakse veel praetud ja maitsestatud leivakrõbuskeid ning Eestis toodetud toorainest tehtud kamapalle ja hommikuhelbeid. Suurematele krõpsugurmaanidele pakutakse suure proteiinisisaldusega naturaalsest seakamarast valmistatud toodet „Ossi krõps”.

Kuid seegi pole veel kõik. 2005. aastal lisandusid uute toodetena maisipallid juustuga, peekonikrõps Trips ning soolased ja maitsestatud tortiljakrõbuskid. Mõned aastad tagasi tegid loodusmees Peep Veedla ja ajakiri Loodus firmale ettepaneku hakata tootma toidusegu lindude talviseks toitmiseks, et aidata lindudel talve üle elada. Asi läks käima ja nüüd moodustavad seemnesegud ja rasvapallid juba viiendiku ettevõtte tootmismahust.

Kolmanda suurema tegevusvaldkonnana lisandus viimasena metsa- ja aiamarjade sügavkülmutamine ja säilitamine. Muhediku sarja jaoks hangiti nüüdisaegne marjade sügavkülmutusliin ja ehitati laod 600 tonni valmistoodete säilitamiseks. Pakendis on mitu väiksemat pakki eri marjadega, millest saab kerge vaevaga ka smuuti kokku segada. See toode pälvis hõbemedali selle aasta parima toiduaine konkursil. Reigo Rusingu sõnul on Põhjamaade mari hulga väärtuslikum kui näiteks Poola oma, Hiina marjadest rääkimata, ja seda eelist tuleb ära kasutada. Meie mustikad, jõhvikad ja pohlad annavad teistele kindlalt silmad ette, kuid neist paraku suurtootmiseks ei piisa, seega tuleb paratamatult mujalt juurde osta.

Panus ekspordile

Balsnacki juhatuse liige ja arendusjuht Reigo Rusing, kes Maa Elu vastu võtab (ja kes on ühe suuromaniku ja asutaja Elmar Rusingu poeg – toim), teab IT-sektorist tulnud mehena, kui tähtis on uuendusmeelsus ja uue otsimine. Sestap räägib ta vaimustunult ettevõtte maailmavallutuslikest tulevikuplaanidest.

Üks neist on seotud kartulivahvli ekspordiga. Selle aasta 1. aprillist on see eestlaste üks lemmiktooteid müügil Prantsusmaal, läbirääkimised käivad Suurbritannias, Hiinas, Saksamaal ja Poolas. Välispartneriga koostöös on muudetud näksi maitset kohalike eelistuste järgi ja need on kõikjal hästi omaks võetud. Et suurenenud nõudmisele vastu panna, tuleb ka rohkem toota. „Miks mitte panna näiteks kusagil Lõuna-Aafrikas frantsiisi korras üks vahvliliin tööle?” mõtiskleb Rusing. Mitme maitsega kartulivahvel on üsna unikaalne toode, mis Balsnacki enda arendatud ja mida mujal maailmas ei leia. Uudisena on sellest sarjast nüüd valminud ka rukkivahvel.

Kuna koduturul pole müüki enam võimalik kuigi palju suurendada ja saab ainult praegust taset hoida, siis ongi panus tehtud ekspordile, mis moodustab juba nüüd Balsnacki toodangust arvestatava osa ja peaks selle aasta jooksul jõudma üle kolmandiku. Selleks tehakse ka kõvasti tööd. Näiteks korraldati töötuba, kus ettevõtte spetsialistid ja juhid koostasid nimekirja kõigist võimalikest väliskontaktidest, neid tuli kokku üle 1400. Praegu helistab ja meilib müügiosakond need ükshaaval läbi. Lepitakse kokku kohtumisi messidel ja sügiseks loodetakse osaga neist tulemuseni jõuda. „Näiteks tundub absurdne, et võiksime midagi Austriasse eksportida. Aga võtame ette kõik võimalikud kontaktid seal ja pole võimatu, et mõni neist lõpuks sõelale jääb. Kui mitte, siis targemaks saame ikka,” tutvustab Rusing üht oma töömeetoditest. Julge pealehakkamine on ju pool võitu.

Balsnackil on ka mahetootmise sertifikaat olemas ja osa tooteid valmibki mahedana. Hommikueinetele suhkrut ei lisata ja need on seetõttu täiesti tervislikud. „Näiteks kamapalle võib väike laps endale suhu panna nii palju kui tahab, sest need ei sisalda sisuliselt midagi peale jahu ja vee,” toob Rusing näite. Selle kauba müügile saatmiseks on käimas läbirääkimised hiinlaste, hispaanlaste ja soomlastega.

Bürokraatiat on palju

Mis eksporti puutub, siis oleks Rusingu sõnul siin ettevõtjail hädasti toiduliidu tuge vaja. „Bürokraatiat tuleb nii palju peale ja igasuguseid seadusemuudatusi juurde, mis aja ära söövad. Tootjaid võiks igasugu regulatsioonidega vähem kiusata, siis tuleks ka eksporti rohkem,” selgitab ta olukorda.

Konkurents on nagunii tuline ja rinda tuleb pista suurte rahvusvaheliste tootjatega. Krõpsu- ja näksiriiulid on igasugust kaupa nii täis, et tarbija ei tea enam, mida valida. „Eks me proovime olla paremad ja ära kasutada koduväljaku eelist. See tähendab näiteks tarbija eelistuste tundmaõppimist ja talle uute meelepäraste maitsete pakkumist,” lausub Rusing. Ta lisab, et lihtne see ei ole, sest Eesti tootja peab hakkama saama palju väiksema kasumimarginaaliga kui suured kontsernid.

Selleks et eristuda, tuleb vaeva näha. Näiteks tegi Balsnack hiljuti popkorni maitsestamise masina ja karamellimaitselised maiustused on Lätis kommi asendajana suureks lemmikuks saanud, eestlastele lähevad paremini jälle metsamarjamaitselised. Tavalist popkorni, mis on kerge ja odav toode, pole ju mõtet kaugemale transportida. Järjest käepärasemaks muudetakse ka pakendid, et neid oleks lihtne avada ja kasutada.

Ehkki soolased suupisted pole just eriti tervislikud, siis on need pidupäevalaual, eriti laste omal, väga soositud. Rusingu sõnul tuleks aga neid nagu kõiki teisigi toite tarvitada mõistlikult. Kui võtta näiteks Piraadi rõngad, siis neile on peale kartulijahu lisatud rapsiõli, soola ja maitseaineid. Kartulikrõpsud on tehtud kartulilaastust, mida on õlis praetud 3–4 minutit ja need sisaldavad loomulikult ka rasva. Paljud näksid valmivad aga pooltootest, mis näeb välja nagu makaron, on pressitud kartulimassist ja tärklisest ning vähem praetud ehk vähem rasvane. Kõige tervislikum on tegelikult popkorn, sest seda töödeldakse kõige vähem, mistõttu on selles ka õli ja soola vähem. Veel tervislikumad on muidugi hommikuhelbed.

„Igal tootegrupil on oma tarbija. Kel sünnipäev tulemas, ostab krõpsu, kes plaanib sõpradega filmiõhtut, võtab popkorni, kes tahab luid tugevdada, võiks aga süüa seakamarast tehtud „Ossi krõpsu”, mis kõvasti proteiini sisaldab,” ütleb Balsnacki arendusjuht. Ta toob näite, kuidas laste võimlemisrühmas, kus tuttav käib, oli enamikul emmedel kamapallid väikeste topsidega kaasa võetud. Suuna tervislikkuse poole on võtnud ka Balsnack, kes toodab praegu pool miljonit pakki nädalas ja kuulub sellega Eestis juba keskmiste ettevõtete hulka.

Balsnack annab praegu tööd ligemale 60 inimesele ümbruskonnas ja on sellega paikkonna üks suuremaid tööandjaid. Suhted kohaliku omavalitsusega on head ja ettevõte osaleb nii kohaliku Ääsmäe kooli kui teistegi sealsete asutuste tegemistes.

Tagasi üles