Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Veel aprilli äikese ja suve iseloomu müstilisest seosest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Toomas Huik

Jätkan sealt, kus viimati nädal tagasi pooleli jäin. Ehk et mida need 27. aprilli jt aprillikuised äikesejuhtumid tähendavad, milline on aprilli äikeste lähiajalugu Eestis ja kuidas siis ikkagi on lood selle hüpoteetilise seosega.

27. aprilli äikesejuhtumid 1999. ja 2001. aastal on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja ka jahedat sajust suve, sest 1999. aasta suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust, ja 2001. a suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli, kusjuures mälu järgi oli tollane juuli Leedu jaamades kõige äikeseküllasem, mõnes jaamas oli kuni 20 äikesepäeva. Samas peab siin mõtlema sellele, et aprillis oli tegu mõlemal aastal vaid ühe äikesepäevaga, kuid vastav seos võib-olla 2 ja enam äikesepäeva vs. mitte ühtki kuni 2 äikesepäeva. Samuti võis olla nii, et 2001. aastal oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi suve lõikes. Seevastu 2015. aastal oli pöörane äikesepuhang 28. aprillil, mis sisuliselt harmoneerub mainitud 27. aprillidega (äikesepuhang haaras suure osa Baltikumist, ulatudes Eesti lõunapiirini), kuid suvi tuli jahe ja sajune, mis justkui kinnitab hüpoteesi.

Lühiülevaade viimase paarikümne aasta aprillipiksetest (saadaval http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html) ei näita Eesti kohta midagi lõplikku. Lühiülevaade viimase paarikümne aasta aprillipiksetest:

1996: aprillis ainult üks äikesepäev (29. aprillil Türil), järgnes jahe ja sajune suvi, august oli siiski päris suvine (Tartu-Tõraveres augusti keskmine koguni 17,6 °C);

1997: aprillis 2 äikesepäeva, täpsemalt oli äikest 29. aprillil mitmel pool ja 30. aprillil ühes kohas (Valgas), suvi oli soe, august kuum ja põuane;

1998: aprillis 3 äikesepäeva (13. ja 23. aprillil registreeriti äikest paljudes jaamades). Järgnev suvi oli enamasti väga sajune, kuigi äikest jagus, kuumust oli rohkem juunis;

1999: aprillis koguni 5 äikesepäeva, sh Sõrves (15. aprillil) ja Kihnus (19. ja 20. aprillil), lisaks 28. märts Kuusikul ja Sõrves ja suvi oli soe ja kuiv, august siiski juba selgelt jahedam;

2000: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja sajune;

2001: aprillis 4 äikesepäeva lisaks 27. aprillile (Ilmateenistuse andmetes on kirjas küll mingil põhjusel hoopiski 28. aprill) oli äikest veel 5. aprillil Vilsandil, 23. aprillil Virtsus ja Pakril ja 24. aprillil Ristnas; märkimisväärne oli 1. mai, mis oli ebatavaliselt äikeseline ja too päev jäi kõige soojemaks vist jaanipäevani (erandina Tallinnas oli esimene äike alles 17. juunil, uuesti järgmisel päeval ja seejärel alles 10. juulil). Suvi tuli äikeseline ja väga soe just juuli anomaalia tõttu, sest ilma troopilise õhumassi sissetungita oleks olnud parimal juhul keskpärane suvi, sest juuni oli suuremas osas jahe ja sajune, kuigi äikest esines Eesti piires vähemalt keskpäraselt nagu augustiski, kuid juulis oli vaid paar päeva, kui mitte kuskil Eestimaa kohal polnud äikest.

2002: aprillis 1 äikesepäev, suvi palav ja kuiv, ainult juunis üks jahe ja sajune periood;

2003: aprillis polnud äikest, esimene äikesepäev kogu aastas alles 14. mail, suvi soe, kuid eeskätt juuli tõttu;

2004: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi jahe ja sajune, august siiski 1996. a sarnaselt soe ja suvine (ilmselt soojade ööde tõttu);

2005: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi mõõdukas, siiski sooja juuliga;

2006: aprillis 1 äikesepäev, kuid see võib kaheldav olla ja suvi oli väga soe ja kuiv, eriti esimene pool;

2007: aprillis 5 äikesepäeva, millest mõni võib kaheldav olla ja suvi oli soe, eriti august;

2008: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja väga sajune;

2009: aprillis 1 äikesepäev, mis võib kaheldav olla (võrdlusandmeid detektorite või Ilmateenistuse andmetega pole võtta), suvi oli jahe, kuid eelmisest soojem, ja sajune;

2010: aprillis 2 äikesepäeva (27. ja eriti 30. aprillil), suvi oli tuline ja vesine (juuni keskpärane);

2011: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, aga mitte nii ekstreemne kui eelnev;

2012: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, siiski sooja juuliga;

2013: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, eriti juuni;

2014: aprillis polnud äikest, suvi oli väga soe, kuid väga muutliku ilmastikuga, märkimisväärselt jahe oli juuni;

2015: aprillis vähemalt 5 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, kuid siiski sooja augustiga (sarnane 1996. ja 2004. a suvega);

2016: aprillis vähemalt 4 äikesepäeva, suvi oli mõõdukalt soe ja väga sajune, kuid põuane loodeservas.

2017: aprillis on olnud juba kolm äikesepäeva, lisaks oli märtsis kaks äikesepäeva Soome lahe regioonis. '

Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest, ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda. Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, siis saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga, nagu nt Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumisega.

Kokkuvõtlikult võiks sõnastada selle seose nii: kui aprillis on kuskil Eesti kohal 0–2 äikesepäeva, ei näita see suve kohta midagi, aga kui üle 2 äikesepäeva, võib see tähendada äikesevaest või jahedat ja sajust suve, ent uurima peaks olukorda selles osas ka Lätis ja Leedus.

Ilm on olnud heitlik: kord külm, selge ja vaikne, siis sajune, ka märga lund, siis jälle tormine ja väga soe (10. aprillil oli kuni 18 kraadi sooja). Praegune ilm on jahenemislainel: tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi ja seetõttu tungib Läänemere õhuruumi arktiline õhumass oma kõleduse ja lumesadudega. Kirjutamise ajal oli veel selgusetu see, kuhu ja kui palju lund satub, kuid ei saa välistada, et mõnel pool võib tekkida üle 5 cm paksune lumikate ja paistab, et niipea ilma soojenemist oodata pole.

Tagasi üles