Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toitlustusettevõtetel on nüüd oma ökomärk

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Laulasmaa spaas tegutseva restorani Wicca peakoka Angelica Udekülli sõnul on ökomärgiste kasutuselevõtt eelkõige informatiivne abivahend, kuvamaks ettevõtte toidufilosoofilist lähenemist. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Märtsist võivad toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viitamiseks kasutada selleks spetsiaalselt mõeldud ökomärki, mis on lihtne võimalus tarbijat teavitada ja peaks soodustama mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.

Toitlustajate ökomärk on aastaid ette valmistatud mahepõllumajanduse seaduse muudatus, mis lihtsustab toitlustajatel tarbijate teavitamist mahetooraine kasutamisest. Ehkki meil on ka seni olnud toitlustusettevõtteid, kes on mahetoorainet kasutanud, on mahemärki taotlenud endale vähesed, sest selle kasutamise tingimused on olnud väga keerulised ja nõuded ranged. Seepärast on paljud ettevõtted kasutanud juba aastaid mahetoorainet oma toitudes, ilma et nad oleksid sellest tarbijat eraldi teavitanud.

Nüüd on töötatud välja eraldi märgid, mida saab lihtsustatud korras kasutada. Selle kasutamine võimaldab esiteks küsida tarbijalt väärilist hinda, tarbija saab aga teha teadlikke valikuid ja soovi korral eelistada toidukohta, mis kasutab mahetoorainet. Teiseks soodustab see mahetooraine laiemat kasutamist toitlustuses ja edendab seeläbi mahepõllumajandust.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg selgitab uue ökomärgi kasutuselevõttu sellega, et Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus ja sellega kasutamiseks lubatud ELi mahelogo ei kohaldu toitlustusettevõttest pärit toodetele, mistõttu on selliste toodete märgistamine ja selle üle kontrolli tegemine jäetud liikmesriikide pädevusse.

Eestis sätestati toitlustusettevõtetele kohalduvad mahepõllumajanduse nõuded 2009. aastal ning eeskujuks võeti siis Saksamaal kehtivad nõuded, mis sisuliselt kattusid ELi määrustes sätestatud töödeldud toidu tootmise nõuetega. Rubergi sõnul ei näidanud Eesti toitlustajad üles kuigi suurt huvi mahetoitlustamise vastu: 2012. aastal oli mahepõllumajanduse registrisse kantud andmed ainult kuue mahetoitlustaja kohta. Toitlustajatele korraldatud seminaridel ja 2013. aastal toimunud konverentsil „Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutuses” osalenud toitlustajad kinnitasid, et neil on huvi tegeleda mahetoitlustamisega, kuid tõid takistusena välja nõuete keerukuse.

„Toidu valmistamisel sageli küll kasutati mahepõllumajanduslikke koostisosi, aga sellele ei viidatud. Sellest tulenevalt jõudsime maaeluministeeriumis järeldusele, et mahetoitlustamise nõudeid on vaja lihtsustada. Toitlustajad ja mahepõllumajandussektori esindajad leidsid, et lisaks lihtsamatele nõuetele on vaja ka atraktiivset märki, mis näitaks ettevõttesse toidu valmistamiseks toodud mahepõllumajanduslike toodete osakaalu kõigist põllumajandustoodetest ja aitaks kaasa mahetoitlustussektori arengule. Eesti riiklikku ökomärki ei ole toitlustusettevõtetes valmistatava toidu puhul enamasti võimalik kasutada, sest nõuet, mille kohaselt peab vähemalt 95% toidu koostisosadest olema mahepõllumajanduslik, on paljudes ettevõtetes keeruline täita,” selgitab ametnik.

Mahepõllumajanduse seaduse muudatuse väljatöötamisel võeti eeskujuks Taanis, Norras ja Rootsis juba mitu aastat hästi toimiv märgistussüsteem. Tarbija on selle seal hästi vastu võtnud ning toitlustamise ökomärki kasutavate ettevõtete arv on nendes riikides igal aastal suurenenud. Näiteks Taanis võeti toitlustamise ökomärk kasutusele 2009. aastal esialgu ühiskondlikus toitlustamises. Tarbijate soovile vastu tulles hakkasid märki kasutama ka restoranid ja toitlustamise ökomärki kasutavate ettevõtete arv suurenes 2011. aasta novembrist kuni 2015. aasta maini 114lt 1126ni.

Lihtsamate mahetoitlustamise nõuete ja toitlustamise ökomärgi kehtestamise eesmärk on nende toitlustusettevõtete arvu suurendamine, kus kasutatakse toidu valmistamiseks mahepõllumajandustooteid ja kus sellele ka viidatakse. Selle tulemusel suureneb tarbija võimalus tarbida mahetoitu. Muudatus mõjutab ka mahetoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid, sest suurendab nõudlust mahetoodete järele ja annab võimaluse mahetootmise laienemiseks ja maapiirkondades uute töökohtade loomiseks.

„Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014−2020” toitlustamise valdkonna eesmärk aastaks 2020 on suurendada mahetoitu valmistavate lasteasutuste osakaalu kõigist Eesti lasteasutustest 30 protsendini ja mahetoitu valmistavate endast teavitanud toitlustusettevõtete arvu sajani. Seega kui arengukava eesmärgid täidetakse, siis tegeleb mahetoitlustamisega 2020. aastal meil ligi 700 ettevõtet. Praeguse seisuga on VTA-d teavitanud 27 mahetoitlustajat.

Laulasmaa spaas tegutseva restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ütleb, et tänaseks on Eesti toidumaastik järjest enam mõtestamas, millist toitu ja millistest toorainetest valmistatakse. „Eestis on märkimisväärselt suur hulk põllumaid, mida haritakse mahepõllumajanduslikke põhimõtteid järgides, ja tootmisi, mis sellest toorainet väärindavad. Kummalisel kombel on aga senini olnud olukord, kus toitlustusettevõtete huvid ja tootjate võimalused on toiminud justkui mõneti erinevates majandusruumides ja neil on puudunud üleliia suur kokkupuutepunkt. Seda eelkõige mahetooraine kallima hinna tõttu, mis omakorda tingib mõneti kõrgema lõpptoote hinna,” räägib ta ühest valupunktist.

Ta lisab, et ökomärgise kasutuselevõtt on eelkõige informatiivne abivahend, kuvamaks ettevõtte toidufilosoofilist lähenemist ja on seeläbi abiks neile tarbijatele, kes hindavad mahedalt kasvatatud toitu ja on selle eest teadlikult ka valmis õiglast hinda maksma. „Sisuliselt on tegemist samavõrra olulise märgisega nagu ükskõik milline teine juba kasutusel olev nii-öelda kvaliteedimärgis, nagu näiteks TripAdvisor, White Guide, parimate söögikohtade hulka kuulumise kleebis või Hõbelusikas, mis kõik täidavad sama eesmärki – aitavad tarbijal valikut teha.

/ Maa Elu

/ Maa Elu

/ Maa Elu

Tagasi üles