Tänavu toimub esimest korda Eestis avatud kalasadamate päev, kus huvilisi ootab üksteist sadamat, et tutvustada kalapüüki ja kalurite töid-tegemisi lähemalt.
Kalasadamad avavad esmakordselt uksed 29. aprillil
13. aprill 2017, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii väljast- kui ka seestpoolt. Kindlasti saab seal maitsta kohalikku kalatoitu ning kui ilm kalamehed ikka merele lubab, siis osta kaasa värskelt püütud kala ja kalatooteid.
Kalanduse Teabekeskuse kalandusspetsialisti Erko Veltsoni sõnul oli säärane avatud kalasadamate päev plaanis juba eelmine aasta, aga siis jäädi organiseerimisega pisut hilja peale. Nüüd valiti välja 11 aktiivsemat kalasadamat. Harjumaalt osalevad Leppneeme ja Tilgu, Pärnumaalt AS Japs, Võiste ja Lindi sadam, Saaremaalt Nasva, Hiiumaalt Suursadam, Ida-Virumaalt Toila, Läänemaalt Virtsu, Viljandimaalt Oiu ja Tartumaalt Kolkja sadam.
Veltsoni sõnul on avatud kalasadamate päeva korraldamisel eeskujuks avatud talude päev ja tegemist on pereüritusega, kus peaks kõigile tegemist leiduma. „Tahame näidata, kust ja kuidas see kala ikka meie lauale tuleb, seega siis propageerida kalapüüki ja kalandust laiemalt. Pärnumaal osaleb mitu sadamat seetõttu, et seal on praegu aktiivne räimepüügi hooaeg,” selgitab ta.
Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kellele saab küsimusi esitada, samuti kalakokad, kes maitsvaid kalaroogi valmistavad, aga ka vabatahtliku merepääste ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja külastada kalakohvikut, tutvumiseks on välja pandud mõrrad, võrgud ja teised kalapüügivahendid. Paljudes kohtades saab teha paadisõitu, tuju hoiavad ülal pillimehed ja lastele õpetatakse, kuidas kala õnge otsa saada.
Küsimusele, millal saab üht sadamat kalasadamaks pidada, vastab Veltson, et eks ikka siis, kui seal kutselised kalurid toimetavad ja kala püüdmas käivad. Ametlikult on praegu kalasadama nime all ainult Tallinna külje all asuv Leppneeme. Kutselisi kalapüüdjaid ehk neid, kes selle tegevusega igapäevast leiba teenivad, on aasta-aastalt vähemaks jäänud ja nende keskmine vanus on üsna kõrge, mis tähendab, et noori on juurde vaja.
Avatud kalasadamate päeval Leppneeme sadamas üles astuv tuntud kalakokk Vladislav Koržets räägib, et üritab sel päeval inimestele maitsta pakkuda sellist seni suhteliselt tundmatut kala nagu ümarmudil. „Kahjuks tuleb ütelda, et eestlane on suhteliselt kehv kalasööja ja vend Oskar läheb ikka palju paremini, hoolimata sellest, et ennast mererahvaks peame. Aga eks see ole suurel määral ka meie jaheda kliima süü, et kaloririkast toitu eelistame.”
Samas möönab kalasõber, et mereäärsetes kohtades on inimestel siiski kalasöömise harjumus mõnevõrra suurem kui sisemaal. Nii on see juba ajalooliselt välja kujunenud. Positiivsena märgib ta, et eestlaste toitumisharjumused on viimasel ajal muutuma hakanud ja üldine tervislike eluviiside propaganda soosib kala toidulaual. Ühe põhjusena, miks meil kala süüakse vähem kui Euroopas keskmiselt, mainib Koržets selle hinda, sest kala ei ole juba enam ammu odav toiduaine. Kalapüüki ja -söömist on vaja tema sõnul propageerida esiteks sellepärast, et meie kaluritel oleks kohalik turg, ja teiseks, et inimesed tervislikumalt toituksid.
Avatud kalasadamate päeva korraldavad maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus. Algatus sündiski nende koostöös. Avatud kalasadamate päeva korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.