Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestit tabab peagi kevadlaatade tulv

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Meenutus eelmise aasta Luige laadalt. | FOTO: Liis Treimann / Postimees

Juba märtsikuu oli Eestis üsna laadarohke, kuid aprill ja mai teevad uued rekordid. Ainuüksi mai viimasel nädalavahetusel toimub üle Eesti korraga enam kui kümme suuremat sorti laata, kuhu on oodatud kauplema nii maa- kui ka linnainimesed, talud ja muud ettevõtted.

2017. aasta Eesti laadakalender on muljetavaldav, sest kevadlaatasid, messe, turge, kohalikke talupäevi ja sündmusi on igal nädalal kümnete viisi. Osa neist on veidi enam nišiüritused, näiteks saunade laat, kalalaat, disainiturg, ka vanavaralaadad Eesti mitmes nurgas, suur käsitöömess. Suurem osa on aga kevad-, taime- ja toidulaadad, mis mõeldud igaühele ja kust saab osta peaaegu kõike. Lisaks saab osa kultuuriprogrammist, toimuvad töötoad või muud huvitegevused – ühesõnaga on laadad ka meelelahutuskohad.

Korraldajad tunnistavad eestlaste laadalembuse kasvu, mille üks põhjus olevat väsimus sissetoodud odavast kaubast ja huvi omamaise kvaliteettoodangu vastu.

Harjumaa pulbitseb laatadest

Eesti suurimad laatade korraldajad on regioonide lõikes Harjumaa ja siis parajalt pika vahega Järvamaa, kus toimub lõviosa selle kevade ja suve laatadest. Harjumaal leiab aprillis-mais aset üle paarikümne laada, rääkimata kümnetest muudest üritustest, messidest, kultuuri- vm päevadest või ettevõtmistest, kus kauplemisel samuti tähtis osa.

Kevadlaatade seas on üsna palju neidki, mis on toimunud aastakümneid järjest. Üllatuslikult ei kaota külastajad igal aastal toimuva samasuguse laada vastu huvi, vaid see hoopis kasvab hoogsalt. Üks säärane on sel kevadel 40 aasta juubelit tähistav Türi lillelaat, mis toimub traditsiooniliselt mai teisel poolel. Müüjaid on lillelaada korraldajate andmetel oodata ligi 800, ostjaid-külastajaid Eestist ja välismaalt kümneid tuhandeid. Vähemalt sel ühel nädalavahetusel on muidu rahulik Türi rahvast pungil nagu mõni välismaa turismikeskus.

Luige laat on toimunud juba aastaid, kuid viimastel aastatel on kevadine aianduslaat ühendatud loomanäitusega. Luige maaelu näituslaada peakorraldaja Koit Põld ütleb Maa Elule, et näituslaata on peetud juba 20 aastat. „Esimesel laadal oli 12 osavõtjat, 10 riidekaubaga, üks kartuli- ja üks taimemüüja. Teisel laadal loobusime Türgi ja Poola kaubast ning läksime edasi puhtalt kodumaise aianduskaubaga. Kauplejad ja külastajad hindavad seda kõrgelt, rõhutab Koit Põld. Aastate jooksul on laat üha mitmekesisemaks muutunud. „Lisandunud on toiduturg, koduaia kujundamise elemendid, käsitöö jms. Kaalukas murrang toimus, kui liitsime kevadlaadale meie sügisese looma-, linnu- ja viljanäituse. Mõni aeg hiljem lisasime veel meie mere- ja tiigikalad. Tuleb tingimata lisada, et meie koduloomade ja eksootiliste loomade, lindude ja kalade näitus ei ole üritusel ainult nime pärast, vaid on omasuguste seas Baltimaade suurim ja põhjalikem.”

Laada populaarsusele aitab kaasa see, et mainet kujundatakse pidevalt. „Soovime, et nii müüjatel kui ka külastajatel koos perega oleks Luigel meeldiv olla. Looduses korraldataval üritusel peab olema avarust,” räägib Koit Põld. Müüjate arvule on seatud piir. „Me ei müü väikseid kauplemiskohti, vahekäigud peavad olema nii laiad, et külastaja ei peaks liikuma külg ees. Mainet kujundavad osalejad, kellest kolm neljandikku on juba vanad olijad ja umbes neljandik vaheldub: mõni kasvab suureks, mõnel ei lähe hästi, iga kaup Luigel ei lähe ja ka uusi tublisid tegijaid lisandub pidevalt. Oma joone järjekindel ajamine on viinud meie populaarsuse seisu, kus peame avama veel ühe täiendava sissepääsu ja üritame panna Luige maaelu näituslaada piletid eelmüüki.” Laatadel käiakse nii vajaduse, ajaveetmise kui ka lihtsalt huvi pärast. Külastajad pole vaid Eesti inimesed, ka lätlasi ja soomlasi on aasta-aastalt järjest rohkem näha.

Müüja ühe jalaga Lätis, teisega Eestis

Iga aastaga muutub järjest suurejoonelisemaks ka Tartus toimuv maamess, kus väga mitmesuguste kaupade müüjad ja teenuste pakkujad toovad kokku veelgi kirevama külastajaskonna.

Erilisemad laadad toimuvad sel kevadel keskustest kaugemal. Kes armastab Läti kaupu, mitte ainult alkoholi, võiks seada sammud Valga-Valka piirile, kus 6. mail toimub 15. heategevuslik piirilaat. Laada korraldajate andmeil on tegemist erakordse laadaga, kuivõrd tegevus toimub pikki piiri ja kaubelda on võimalik nii Eesti kui ka Läti poolel. Piirilaada eesmärk on heategevus, müügikoha rendi ja loterii eest saadud summad suunatakse konkreetse ettevõtmise toetamiseks. Lisaks toimub muu trall, teiste seas lihatoodete konkurss ja grillimisvõistlus „Piirideta grill”. Laadalt ei puudu ka kultuuriprogramm, mis peaks tuju tõstma nii eestlastel kui ka lätlastel.

Kui vanasti käisid laadad rohkem väikelinnade juurde, siis nüüd on need ka suuremate linnade keskustes. Tallinnas on aprillis-mais vähemalt kümme suuremat laata ja Tallinna lähistel veel teist sama palju, nt Jüris, Sakus, Keilas, Luigel, Maardus, Vanamõisas jm. Osta saab peaaegu kõike, kuid paljudel juhtudel on rõhk tervislikul toidul, Eesti oma ettevõtete headel toodetel, kevadkaupadel jm.

Kas laadad on viimastel aastatel populaarsemaks saanud?

Eili Pihlak, teemalaatade, sh Mustamäe Keskuses suure kevadlaada korraldaja:

Võib öelda küll, et laadad on populaarsed. Mina korraldan teemalaatasid Tallinnas. Teemalaadale tulles aimab inimene, mida sealt võiks leida. Oluliseks on saanud laadal müüdavate toodete kvaliteet. Inimesed on aru saanud, et selline nn Poolast tulev

kaup ei ole atraktiivne ega tasu jalavaeva ära, et laadale kohale minna. Otsitakse huvitavaid maitseelamusi, eelistatakse eestimaist kaupa. Samamoodi on tähtis kvaliteet ja mitmekesisus, nt tarbeesemete, voodipesu ja ehete puhul.

Nagu ma aru olen saanud, siis müüjad samuti väga valivad, kelle laatadel müümas käia, et millise mainega on korraldaja. Näiteks mina ei võta laadale ebakvaliteetse kauba müüjaid ega üle kahe müüja ühe tootegrupi kohta. See tagab laadal mitmekesisuse. Kindlasti on see

oluline ka müüjatele, sest kahe kaupmehe korral on müük kaupmehe kohta kindlasti suurem kui kuue kaupmehe korral.

Mustamäe kevadine toidu- ja kingilaat ootab külla kõiki, sest tegevust ja vaatamist on igas vanuses laadalisele. Müüjatel on hea võimalus müüa ja tutvustada oma toodet suurele sihtgrupile. Müüma (nii toitu kui ka tarbeesemeid) on oodatud kõik suurtootjad ja väiketootjad.

Mustamäe Keskuse laadad on alati temaatilised ja igal päeval on ka väike kultuuriprogramm, lisaks ostlemisele leiab uusi põnevaid ideid. Kultuuriprogrammiga saab tutvuda http://mustamaekeskus.ee/events/kevadlaat-mustamae-keskuses/

Kas laat on tähtsam ostjale või müüjale?

Katrin Krause; Vanamõisa käsitöölaada korraldaja ja MTÜ Vanamõisa Küla tegevjuht:

Vanamõisa käsitöölaat on Eesti üks suurimaid laatasid, kus peategelaseks ehe ja aus kraam eestlaste käsitöötubadest, pisikestest kodutootmistest, kuhu süda ja hing on sisse pandud, Eestimaa musta mulla rammul kasvanud looduse andidest. Ligi 500 kaupmeest ja väiketootjat ning 12 000 külastajat annavad oma kohaloluga tunnistust, et tegu on usaldusväärse ja mõnusa õhkkonnaga, kus ühtviisi meeldiv nii müüjal kui ka ostjal.

Vanamõisa käsitöölaada teeb eriliseks, et pakume alati juurde head programmi ja oleme piletihinna läbi aastate hoidnud odava (5 eurot kõigile ja alla 140 cm pikkustele sissepääs tasuta).

Laada päevaprogramm pakub igaühele põnevaid tegevusi – külastada saab käsitöölaata, Eesti Toidu Telki, Tänavatoidu Tänavat, BBQ Festivali, Sibulatänavat, väljas on Saue valla kogukonnatelk, ohutus-ja päästeala jpm, seda kõike saadab meeleolukas kultuuriprogramm.

Valik lille- ja taimelaatasid

Põltsamaa III taimelaat 5. mail

Lillevälja aiandustalu lillelaat Pärnumaal 6.–7. mail

Luige laat 12.–14. mail

Pärnu taimelaat 12.–13. mail

Türi lillelaat 19.–21. mail

Kuressaare XVI aiandus- ja lillepäevad 26.–27 mail

Jäneda lillepäevad 27. mail

Taimi ja lilli saab lisaks osta paljudel kevadlaatadel

Omapärased laadad

Varnja kalalaat 22. aprillil

Hüva söögi laat Rakveres 29. aprillil

15. heategevuslik piirilaat Valga-Valka piiril 6.–7. mail

Kevadlaat „Naadist roosini” Pärnumaal Libatses 13. mail

Lavassaare vanavaralaat ja pasunakooride ülevaatus 21. mail

Hea kodu mess-laat Räpinas 26.–27. mail

Kristiine kevadlaat ja Veneetsia karneval 27. mail.

Tagasi üles