/nginx/o/2017/03/30/6501423t1h0300.jpg)
Eelmisel kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mille valitsus on algatanud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmiseks. Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants tõdes, et viimasel ajal toimunud arutelud metsanduse probleemide üle on olnud kirglikud.
Enim kirgi tekitanud seadusesäte puudutab kuusikute raievanust. „Kehtiva seadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusele võtta. Seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet,“ tõdes minister.
Kui praegu peavad raie alla minevad kuusikud olemad vähemalt 80aastased, siis eelnõu kohaselt tahetakse raiet lubavaks kuusiku vanuseks kehtestada 1A boniteediklassis 60 aastat ja esimeses boniteediklassis 70 aastat. Kui uskuda Pomerantsi sõnu, siis puudutab selline lisaraie võimalus metsaregistri andmeil vaid ligi 4200 hektarit, mis moodustab alla 0,2 protsendi metsast.
Eelnõu koostajad on lähtunud eeldusest, et raielangi (st lageraielangi) keskmine suurus jääks 1,5 hektari kanti, mis välistaks suurte lagedate massiivide teket. Eks aeg näitab, kas see ka tegelikult nii jääb.
Rahvaasemike küsimustele vastates oli Pomerants sunnitud tõdema, et erametsaomanikud on jõudmas või juba jõudnud olukorda, kus on tekkinud istikute nappus. Ehk siis soov uut metsa istutada on suurem, kui seda võimaldaks istikute pakkumine turul.
Pomerants ei tahtnud kuidagi nõustuda väidetega, et praegu raiutakse metsa juba tulevaste põlvede arvel ja et ükskord saab raieküps mets lihtsalt otsa. Ta viitas seejuures sellele, et vähemalt riigimetsas tehakse saja aastaga küll kogu metsale raietiir peale, kuid ikkagi küpset metsa raiudes.
Tõsiste probleemide küüsi võivad aga sattuda füüsilisest isikust metsaettevõtjad, kes ei kuulu metsaühistutesse. Külliki Kübarsepa sõnul on praegu selliseid üksitegutsejaid üle 101 000, kellest vaid 7600 kuulub ühistutesse. Kübarsepp küsis otse, kas uus seadus välistab üksiküritajad erametsameetme toetuse saajate hulgast. Pomerants tõdeski, et tõepoolest tahetakse seadusemuudatusega tekitada olukorda, kus metsaomanikel oleks kasulik ühistutesse kuuluda.