Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kevade märgid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Elmo Riig / Sakala

Üpris märkamatult on aeg jõudnud märtsi keskpaika, mil päev pikeneb kiiresti, valgus hakkab pimeduse üle võitu saama ja tavaliselt ilmuvad esimesed tõelised kevade märgid. Millised need kevade märgid on, kuidas nad kajastuvad ilmas ja looduses?

Esmalt tasub tutvustada kevade klimaatilist ja seejärel fenoloogilist määratlust. Klimaatiliselt, st ilmastiku alusel jaotatakse kevad kolmeks. Esiteks on kevadtalv, mis kestab kogu lumesulamise aja, selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt, kevadtalv ehk eelkevad on ka see periood, kui talv pöördub justkui tagasi, st ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Teiseks on varakevad, mis algab siis, kui maapind on lõplikult lumikattest vabanenud, ja kestab kuni taimede kasvuaja alguseni ehk ajani, kus ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kolmandaks tuleb (päris)kevad ehk kevad kitsamas mõttes, mis on taimede kasvuperiood enne suve algust, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi. Mõnel aastal võib näiteks varakevad vahele jääda, see juhtub siis, kui lumikate püsib väga kaua, näiteks aprillini, isegi selle lõpuni, mistõttu lume sulamise aeg võib osutuda väga soojaks ja õhutemperatuurifoon on kohe taimede kasvu alguseks sobiv. Praegu on paljudes kohtades üsna tõenäoliselt tegu veel kevadtalvega, sest püsiv lumikate on lagunenud, ent aeg-ajalt esineb lumesadusid ja lumikatte ajutisi tekkimisi.

Fenoloogiliste aastaaegade määratluses on lisaks ilmastikule tähtsal kohal elus ja eluta looduse arengujärgud. Tegelikult on fenoloogilised ja klimaatilised aastaajad lähedased ja seetõttu eelnevalt juba osaliselt kirjeldatud. Kui siiski eristada kevadet just fenoloogilises mõttes, siis lisanduvad lumikatte sulamisele veel näiteks sellised kevadmärgid: algamas on tedre- ja metsisemäng, saabub künnivares, tihased laulavad ja metsloomade tegevus on elavnenud. Varakevade fenoloogiliseks tunnuseks võib pidada kaskede mahlajooksu. Varakevade edenemisel lisandub sellele kase, sarapuu ja sinilille õitsemine, talirukki vegetatsiooni uuenemine. Kui vaher puhkeb õide (sel on rohekad õied), siis on see päriskevade fenoloogiliseks tunnuseks, veel on kevade tunnuseks öökülmade esinemine (suvel öökülmi tavaliselt pole); kevade jooksul õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad. Kevade lõppu ja suve algust tähistab fenoloogilises plaanis õunapuude õitsemise lõppemine, rukkipea loomine ja piiritaja saabumine.

Ikka veel on ette tulnud nn ootamatuid lumesadusid, 12. märtsil esines mitmel pool tugevat härmatist jne, mis kõik näitab, et päriskevadeni on veel aega, peab arvestama talvemärkidega. Siiski on ilmad juba üpris kevadised ehk õhutemperatuur päeval enamasti üle 0 °C (öösiti siiski peaks veel miinuskraadidega arvestama) ja sadu enamasti vihma või lörtsi ja märja lumena – kui lumikate tekibki, ei jää see pikemaks ajaks. Ei paista ka lähiaeg toovat pööret talve poole, vaid pigem püsib varakevadine ilm.

Tagasi üles