Pärnus tuleb enneolematu jahi- ja kalandusmess

Sirje Niitra
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sauga jõe sadamasse rajatud kaluriküla Pärnu külje all.
Sauga jõe sadamasse rajatud kaluriküla Pärnu külje all. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Selle aasta juuli lõpus leiab Pärnu külje all, Sauga jõe sadamasse rajatud kalurikülas esmakordselt Eestis aset suur jahi- ja kalandusmess, kuhu on oodatud ka matkajad ja kõik teisedki, kes vabas õhus tegutsemisest lugu peavad.

Pärnu jõe suudmest umbes kahe kilomeetri kaugusele Sauga jõe maalilisele kaldale väikelaevade sadama ja majutuskeskuse Fishing Village rajanud Jakob Kose räägib, kuidas ta messi ideeni jõudis. „Puutun kirgliku hobikalastajana iga päev kokku kalastajate ja paadiomanikega ning teema on olnud mulle hingelähedane ammu. Mu isa on laevakapten ja ka ise olen merendust õppinud. Jahimehena olen küll veel algaja, aga seegi harrastus pole mulle võõras. Tänasel päeval on vaba aja veetmine looduses kasvav suundumus. Inimesed ostavad rohkem paate, käivad rohkem kalal, jahil ja matkamas. Nii otsustasingi oma ammuse mõtte teoks teha. Tahame koos koostööpartneritega teha võimalikult hea ürituse, et sellest kasvaks välja iga-aastane suursündmus kõigile, kes ühel või teisel viisil looduses olemist naudivad.”

Lisaks jahi- ja kalameestele ootavad korraldajad messile veel matkajaid ja inimesi, kes peavad lugu merendusest laiemalt. „See saab olema nädalalõpp, mis paneb Pärnu jõekalda kihama ja kutsub kokku loodushuvilised üle Eesti. Tegemist leidub kogu perele, sest programmi on lisatud õpitoad noortele ja kultuuriprogramm. Eraldi on planeeritud käsitööala,” tutvustab Kose. 

Puhke- ja vabaajakeskuse mõte hakkas mehe peas idanema juba Tallinnas töötades ja õppides. Kuna maa Sauga jõe ääres oli isal juba varem soetatud, puutus Jakob 17aastase noorukina sellele detailplaneeringu koostamisega kokku. Kui pealinnas said kõrged koolid lõpetatud, tuli see lihtsalt üle vaadata ja sobivaks kohendada. Igatahes esialgsest kämpingu ideest loobuti korraliku puhkekeskuse kasuks.

Kolme aasta eest avati esimese asjana paadilaenutus 12 mootorpaadi, väikese kalastuspoe ja vastava varustuse rentimise võimalusega. Eesmärk oli, et inimene võiks tulla kohale, kaks kätt taskus, ja minna siit näiteks Pärnu lahele koha püüdma. Seejärel hakati ehitama sadamat ja nüüd ollakse 50 kaikohaga Pärnu kolme suurema väikelaevasadama hulgas. Tänavu lisandub kompleksi väike kohvik ja forellipüük. Järgmisena on plaanis teha samasse juba korralik restoran ja autokaravanide ala ning laiendada toitlustamise võimalusi.

Viiele hektarile mahub väike majake ööbimiseks ja jagub ruumi telkijailegi. Väga populaarsed on otse jõe kaldale ehitatud väikesed kalurionnid, kus saab samuti ööd veeta, et hommikul vara kalastama asuda. „Me ei müü siin kalakilo, müüme mõnusat vaba aja veetmise võimalust ehk elustiili,” lausub Kose.

Pärnu Jahi- ja Kalandusmessile ning selle ajal toimuvale kalastusvõistlusele „Pärnu lahe koha” oodatakse kahel päeval kokku kuni kümmet tuhandet külastajat. Sissepääs ja programm on kõigile tasuta. Mess toimub 28.–29. juulil. Kohalejõudmiseks tuleb uuelt Tallinna-Lihula maantee vaheliselt Pärnu ringteelt valida õige ring ja väljuda sellest, pöörates Pärnu lennujaama poole.

Nüüdseks on jahi- ja kalandussektoris aktiivselt toimetavaid inimesi Eestis väga palju: ainuüksi harrastuskalastajaid on viimase uuringu põhjal Eestis 149 000, jahipidamisõigus on aga 15 000 inimesel. Siia lisanduvad kutselised kalurid, keda loendati mullu ligi kaks ja pool tuhat. Praegune seis Maanteeameti liiklusregistris näitab, et Eestis on registreeritud 30 204 väikelaeva, mis on 1369 alust rohkem kui 2015. aasta lõpus.

Taolist messi, kus jahindus- ja kalandushuvilised koos oleksid, pole Eestis varem korraldatud. Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses meremess, kuid seal puudub võimalus näiteks paadiga proovisõitu teha, mis Sauga jõel täiesti võimalik ning ühtlasi on välimessi eeliseks. Jahimeestel toimub kord aastas suur kokkutulek ja matkajad korraldavad oma messi. Nii et selline suur ühisüritus saab teoks esimest korda. Tänaseks on uudsele messile oma kindla jah-sõna andnud juba viisteist firmat, kuid registreerumine algas kaks nädalat tagasi ning jätkub. Lisainfo: www.parnumessid.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles