Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti ehitus tugineb väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mivo Ehituse juht ja omanik Avo Allikmäe tunneb erilist heameelt muinsuskaitselistel objektidel tehtud restaureerimistööde üle. | FOTO: Erakogu

Osaühingu Mivo Ehitus asutamiseni jõudis selle juht ja omanik Avo Allikmäe 2003. aastal osalt tänu sellele, et Raikküla kooli majandusjuhatajana jäi tal energiat üle.

„Mõnda aega jätkus koolis tööd ja tegevust piisavalt, aga mis teha sai, sai tehtud, ja saabus aeg, mil riik enam remondiks ja ehitamiseks raha ei eraldanud. Aga süsteem toimis ja mul jäi energiat üle. Asutasin siis oma ettevõtte, mida alguses juhtisin kooli kõrvalt. Firma kosudes ei jäänud enam riigitööks mahti,” meenutab Avo Allikmäe Mivo Ehituse sünnilugu. Ise ta sealjuures end suureks ehitusspetsialistiks ei pea, tema trumbid on ettevõtluse tundmine ja organiseerimisvõime – algatamine, juhtimine, kontrollimine. „Töökohtade loomine, inimeste motiveerimine, protsesside toimimise eest vastutamine – see on minu pärusmaa.”

Allikmäe hindab tagantjärele, et istutas seemne õigel ajal viljakasse mulda, sest 2003. aasta oli ehitusbuumi algus ja ehitusteenuse järele oli suur nõudlus. „Tegutses mitut sorti ehitusfirmasid, nii neid, kes tegid odavalt ning kiiresti, ja neid, kes rõhusid kvaliteedile. Meie otsustasime hakata pakkuma kvaliteetehitust ja oskustööd, odavat hinda me esikohale ei seadnud. Meid leiti üles, klientuur kasvas ja ettevõtte esialgne kasv oli kiire. Alustasime kahe-kolme mehega ilma laenu võtmata ja praegu võime end oma kolmekümne töötajaga pidada ikkagi vähemalt keskmise suurusega ettevõtteks. Buumi ajal jätkus tööd kõigile, keegi ei püüdnud kedagi ära lämmatada. Masu saabudes algas suur võitlus ja alatute võtete kasutamine pihta. Näiteks mindi panka laenu taotlema meie koostatud ehituskalkulatsiooniga, aga tegelikkuses võeti ehitajaks hoopis keegi teine. Meie suhtes kehtinud usaldust kasutati lihtlabaselt ära. Oli paar lühemat perioodi, kus tööd oli vähem, ja mehed pidid kordamööda mõne aja kodus veetma, aga kokkuvõttes elasime need ajad üsna valutult üle.”

Mivo Ehitus liigitab end üldehitusfirmaks, kes suudab alustada vundamendist ja teha kõik tööd kuni kliendile võtmete ulatamiseni. „Alustades oli meie pakutavate teenuste nimekiri lühem, aga järk-järgult on neid lisandunud. Mõistagi on praegugi töid, milles kasutame koostööpartnerite abi, näiteks kütte-, ventilatsiooni-, elektri- või torutööd, aga igal juhul oleme me ehitusfirma, mitte vahendajad.”

„Suuri” väldib

Iga ehitusettevõtte jaoks on elulise tähtsusega pidev tööjärg. „Isegi praegusel talveajal on meil viis erineva mahuga objekti töös. Abi on sellest, et teeme koostööd kindlustusfirmadega, likvideerime kahjujuhtumite tagajärgi. Kindlustusfirmadel on aastatega välja kujunenud nende jaoks usaldusväärsete ehitusettevõtete ring ja meil on õnnestunud sellesse ringi pääseda. Oleme ehitanud nullist üles mahapõlenud maju ja teinud palju väiksemaid töid,” kirjeldab Allikmäe Mivo Ehituse argipäeva.

Isiklikule kogemusele tuginedes väldib Allikmäe alltöövõtu tegemist Eesti mõistes suurtele ehitusfirmadele, mis tegelikult koosnevad end projektijuhtideks nimetavatest kontoriinimestest ja kes teenivad alltöövõtjaid rakendades proportsionaalselt liiga rasvase kasumi. „Nendega sõlmitud lepingutes ei kajastu sageli lisatööd, millest alltöövõtjal pole enne tööde algust aimugi, aga millest ta ei pääse ja nii võib väga kergesti lõhki minna. 2008. aastal saime ühel objektil nii suurusjärgus poole miljoni krooniga vastu pükse. Tegime siiski töö lõpuni, et enda head nime säilitada. Tuleb ette sedagi, et lihtsalt ei maksta raha ära või venitatakse sellega lõputult. Kaubandus-Tööstuskoda on küll teinud ettepaneku, et seaduses seisaks, et peatöövõtjatele ei tohiks viimast osa ära maksta enne, kui alltöövõtjatele on nende töö eest tasutud, aga seda pole kuulda võetud. Kes meil seadusi vastu võtavad ja kes neid seadusandjaid kõige rohkem sponsoreerivad? Ikka suurettevõtjad, kellele selline seadus ei meeldiks. Aga väidan kindlalt, et kogu Eesti ehitus tugineb tegelikult peamiselt väikese või keskmise suurusega ettevõtetele, kes reaalselt ka ehitavad. Oleme Eesti mõistes „suurtele” töötanud küll ja ka rahast ilma jäänud, mistõttu püüamegi nüüd suhelda otse tellijatega, olgu tegu siis riigi, omavalitsuse, erafirma või eraisikuga.”

Töö leiab tegija

Kust siis Mivo Ehitus tööd saab? „Aastate jooksul on meil tekkinud omajagu püsikliente, kes vajadusel uuesti meie poole pöörduvad. On suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid, kelle püsipartneriks end pidada võime. Teine ring koosneb nendest, kellele meid on soovitatud. Näiteks erinevad ehitusjärelevalved on meie kohta hea sõna poetanud. Kui juba järelevalve soovitab, võib ikka usaldada. Osaleme avalikes hangetes: ministeeriumid, omavalitsused; on kutsetega hankeid, kus summad jäävad alla riikliku piirmäära, sealt saame tööd. Me ei ole end väga reklaaminud, töö on meid ise üles leidnud,” vastab Allikmäe.

Ehitusfirmasid on Eestis palju, konkurents on tihe ja alati ei ole asjad just korrektselt läbipaistvad või mõistuspärased, on mees nördinud. Tihti võidetakse hankeid kuni poole odavama hinnaga keskmisest pakkumisest. Kuidas on see võimalik? „Riiklike hangete puhul võidab odavaim pakkumine. Hanke võitmiseks koostatakse kas teadlikult või ka ekslikult väga odavaid hinnapakkumisi. Selline olukord mõjutab märgatavalt ehitustööde kvaliteeti. Värvatakse väheste oskustega ehitustöölisi, mille tõttu tuleb tellijal hiljem teha täiendavaid kulutusi ja puudused kõrvaldada. Jääb arusaamatuks, mille arvelt nii odavalt ehitatakse. Kas kasutatakse väga odavaid, mittesobivaid ja halva kvaliteediga ehitusmaterjale või jäetakse arved ja riigimaksud tasumata? Me oleme mõne hanke tulemuste vastu protestinud, aga sageli räägitakse meie riigis must valgeks. Mivo Ehitusel ei ole mõtet oma aega ja närve protsessimisele liiga palju kulutada, meie oleme ehitusfirma, aga nõutuks teeb selline asi küll.”

Lähimineviku aastate esinduslike käibe- ja kasuminäitajate eest tunnustas Äripäev Mivo Ehitust tänavu gasellettevõtte tiitliga. Allikmäe kinnitusel on tema firma käive viimastel aastatel igal aastal pisut kasvanud, 2016. aastal ulatus see 1,8 miljoni euroni. „Jõulisemat käivet annavad mõistagi suuremad objektid, eelmisel aastal olid meie jaoks sellised Lihula Konsumi laiendus, Juuru rahvamaja rekonstrueerimine, Käru heitveepumpla ehitamine, ühe Olerexi tankla ning KredExi toetuse saanud korterelamu rekonstrueerimine.”

Mivo Ehituse jaoks on tavaline tööraadius kuni 100 kilomeetrit Raplast, aga kodulinnas Raplas pole neile just palju tööd jagunud. „Kui sa ei ole päritolult kohalik – mina olen siia tulnud Ida-Virumaalt – ja sul ei ole kuigi palju kohalikke sugulasi, sõpru ja tuttavaid, on siin keeruline objekte leida. Meid ei kutsuta näiteks kohalikele väikestele hangetele koole või lasteaedu remontima. Nii ehitamegi Märjamaa vallas rohkem kui Raplas. Eraisikutel on jälle odavam leida remondimees mitteametlikult. Kuna meie töötame ainult ametlikult, oleme paratamatult kallimad kui naabrimees, kellele saab maksta sularahas. Aga selline kokkuhoid tähendab sedagi, et meil tuleb iga päev kokku puutuda ebakvaliteetse tööga, mida peab ümber tegema. Praagi tõttu on tekkinud külmumised, mädanemised, läbivajumised.”

Restaureerimine paneb silma särama

Mivo Ehituse pakutavatest töödest kõige meelsamini räägib Avo Allikmäe restaureerimisest. „Keeruliste muinsuskaitsenõuetega objektide restaureerimine lisab meie elule erksamat värvi. Restaureerimisi pole just ülemäära palju, aga need on hulga põnevamad kui kipsseina ehitamine või Fibo ploki seina ladumine. Huvitav töö pakub valmides rahuldust nii ehitajale kui ka tellijale. Muinsuskaitseobjekte saame restaureerida tänu sellele, et meie meestel on olemas nõutav kompetents, tööl on isegi vastav insener. Viimane muinsuskaitsealune objekt, kus töötasime, oli kaitseministeeriumile kuuluv Seli mõis. Restaureerimisel saab kasutada ainult selliseid mehi, kes ehitust läbi ja lõhki tunnevad, ning eelistatult on elukogenud. Need on spetsiifilised tööd, mis nõuavad nii väga häid kutseoskusi kui ka lihtsalt elutarkust.”

Head mehed on hinnas

Firmajuht kinnitab, et Mivo Ehituses peetakse töötajatest väga lugu. „ Sätime oma tööd nii, et mehed saavad ööbida kodus. Meestel on pered, lapsed, nad ei taha ilma nendeta olla. Muidu võiks ju Soomes ehitada, kus paratamatult suuremat palka makstakse. Hommikul tuleme kontorisse kokku ja siit viivad firma autod mehed objektidele laiali. Et neil oleks mugav töötada, on kõigile tagatud korralik riietus igasuguste ilmaolude jaoks. Kaader on meil üsna stabiilne, on neidki, kes algusest peale meie juures püsinud. Oleme ise ilma oskusteta inimesi koolitanud ja pidevalt võtnud praktikante, kuigi nendega tegelemine pole lihtne.”

Välismaale leiba ja priskemat palka teenima on siiski mindud ka Mivo Ehitusest. „Ollakse paar aastat ära ja tullakse tagasi. Mõni küsibki, et kui ta aastakese Soomes või kuskil mujal töötab ja sedasi majanduslikult paremale järjele jõuab, siis kas ta saab pärast meie juurde tagasi tulla. Olemegi nii kokku leppinud. Aga pere juurest eemal tahetakse üha vähem töötada.”

Meeskonnatunde hoidmiseks korraldab Mivo Ehitus töötajatele kaks korda aastas kahepäevaseid väljasõite. „Päeval on kavas sportlik tegevus, õhtul vabas vormis suhtlemine. Mehed on tavaliselt eri objektidel laiali, nüüd saame kokku. Kuigi püüame puhata, jõuavad jututeemad enamasti ikka ehituse juurde välja,” muheleb ülemus.

Spetsialiseerumisest ei pääse

Tuleviku peale mõeldes tõdeb Allikmäe, et paljud kümne aasta tagused töökohad on kadunud või kadumas, nii ka ehituses. Ehitusse on küll innovatiivsust mõnevõrra keerulisem sisse viia kui mõnda teise valdkonda, aga tööd muutuvad siingi tänu uutele masinatele ja materjalidele kiiremini ja lihtsamalt tehtavaks. „Peame senisest rohkem kaasama IT-valdkonna inimesi. Et turul püsida, tuleb meil tõenäoliselt järjest enam keskenduda oma nišile. Muinsuskaitsetöö on väga huvitav, aga seda on vähe, sest neid, kes suudavad selliseid objekte rahastada, jääb üha vähemaks, sisuliselt suudab seda juba praegu ainult riik. Pigem peame spetsialiseeruma mingitele oskustele, komplekssetele lahendustele, näiteks energiasäästliku maja teemale. Samal ajal otsivad seda konkurentsivõimelisena püsimise võimalust kõik ehitusettevõtted. Eks sellel, kes midagi esimesena alustab, on turueelis.”

Lõpetuseks kinnitab Allikmäe, et on väga rahul, et poolteist aastakümmet tagasi ehitusfirma vankrit vedama hakkas. „Töö on vaheldusrikas, on nii kontoritööd kui ka väljas liikumist, inimestega suhtlemist. Ükski päev ei sarnane eelmisega. Mulle meeldib probleeme lahendada. Väga teeb rõõmu, kui kliendid kiidavad. Emotsioone on palju, tore on vaadata enda firma ehitatud objekte, mis jäävad püsima aastakümneteks või kauemakski.”

Tagasi üles