Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nurmiko müüb naistepäevaks miljon kodumaist tulpi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Veebruaris rohetab Nurmiko kasvuhoonetes tulbipõld. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti suurima lõikelillede kasvataja Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoonetes ajatatakse naiste rõõmuks järgmiseks nädalaks õitsele hektari jagu eriilmelisi tulpe.

Naistepäeva paiku läheb müüki ligi miljon tulpi – põhikogus Eestisse, natuke ka Soome, ütleb ASi Nurmiko juhataja Jaak Ungerson.

Lillekasvatus käib Nurmikos aasta ringi – praegu on tulbi kõrgaeg. Et õigeks ajaks tulp õitsema hakkaks, pannakse sibulad mulda oktoobris, ühele ruutmeetrile mahub 400 tulpi. Lilled on Nurmiko kasvuhoonetes kasvamas pooleteisel hektaril, neist tulpide all hektar. Tulpide koristus algab jaanuaris ja saab läbi aprilli lõpus.

„Pärast sõbrapäeva on kogu aeg juba väga kiire,” tõdeb Ungerson. „Kliendid teevad eeltellimused ja nende järgi me tulpe kasvatame. Suurim kogus läheb müüki naistepäeva paiku.”

Kui veel sel nädalal valitseb kasvuhoonetes tulbimeri, siis aprillis algab võõrasemahooaeg, aprilli lõpust tulevad hortensiad, roosbegooniad ja maist amplid. Tänavu kasvatatakse ette üle 200 suvelillesordi. Kui juulis suvelillemüük ühele poole saab, algab krüsanteemiaeg, sügisel tuleb alpikann, siis jõulutäht ja jaanuarist taas tulbiaeg.

Nurmiko ongi kevadel keskendunud peaasjalikult tulbikasvatusele. „Roosid, nelgid ja teised lõikelilled tulevad Aafrikast ja Ladina-Ameerikast, kus on soe ja valge, ning nendega me võistelda ei suuda,” märgib Ungerson. „Meil on talvel ainult kuus tundi valgust – sellega enamik taimi ei kasva, aga elekter on kallis. Tulp kasvab edukalt ka lühikese päeva tingimustes, seepärast ongi tulp põhjamaal sobilik kasvatada ja populaarne lisaks Eestile veel Soomeski.”

Nurmikos on kasvamas 50 sorti tulpe, aga kõige paremini lähevad müügiks ikka klassikalised punased ja kollased õied.

Naiste- ja emadepäev

Lillemüügi tipp-päev on naistepäeva kõrval emadepäev. Koguseliselt müüakse lilli mõlemal päeval enam-vähem võrdselt, aga vahe on selles, et kui naistepäeval valitsevad lõikelilled, siis emadepäeval ostetakse rohkem potililli: potiroose, hortensiaid ja roosbegoonaid.

Juba pea kolm aastakümmet lilli kasvatanud Ungerson tõdeb, et naistepäeval lillede kinkimise komme kadumas ei ole. „Naistepäeva ei tohi vaadata poliitilise päevana ja tegelikult seda enam ei tehtagi,” sõnab ta. „See on lihtsalt üks tore tähtpäev, kus saab naistele lilli kinkida. Päike käib juba kõrgemalt, pime aeg on seljataga, kõik on kevade ja valguse ootuses ning lilled annavad energiat ja särtsu juurde.”

Lisaks kasvatamisele tegeleb Nurmiko lillede hulgimüügiga: ostab üle maailma sisse lilli, mida Eestis ei kasvata, ning varustab nendega lillepoode üle Eesti.

„Hollandlased on lillekasvatuses maailma niiditõmbajad. Nemad kasvatavad seal, kus lillel parim kasvada, ja transpordivad lilled Hollandisse ja sealt edasi üle maailma,” seletab Ungerson. „Hollandlased on teinud aiandid Keeniasse, Kolumbiasse ja mujalegi. Kohalikud inimesed toimetavad seal, aga investeering ja juhtimine tuleb hollandlastelt. Nemad ostavad ka kauba ja jagavad ära. Holland on lillekasvatuses maailma naba.”

Aus sees ikka klassika

1989. aastal asutatud Nurmiko omanik Ungerson tõdeb, et lillekasvatusest on kujunenud maailmas ülisuur tööstusharu. „Sordiaretus on väga tormiline ja uusi sorte tuleb palju juurde, kuid samal ajal on lillekasvatus siiski traditsioonides kinni – müüakse 80 protsendi ulatuses ikka klassikat, millega inimesed aastatega harjunud,” räägib ta. „Sordid ja värvid vahelduvad, aga kui on jõulud, siis ostetakse ikka jõulutähte ja kevadel tulpi.”

Importlilledest on Eestis populaarseim roos. Statistikaameti andmed näitavad, et kui selle sajandi alguses toodi Eestisse kõige rohkem nelke, siis 2004. aastast juba roose. 2001. aastal moodustasid nelgid 45 protsenti lõikelillede impordist, aga 2011. aastal vaid 12 ning 69 protsenti kõikidest imporditavatest lõikelilledest moodustasid siis juba roosid.

Meie poodides müüdavad lõikelilled on pärit eri piirkondadest: roosid peamiselt Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast, üle 70 protsendi nelkidest on pärit Kolumbiast, orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.

Eestis on katmikalal kasvatatavate lillede pindala selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peapõhjused on suured majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.

Eesti lillekasvatus

Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti maaülikoolis mullu tehtud uuringust selgub, et kasvuhoonetes kasvatatud lillede pindala on viimastel aastatel järjest vähenenud. Kui vaadata lillekasvatuse müügitulu, siis väikese ja keskmise suurusega ettevõtted annavad kogu lillekasvatuse müügitulusse väga väikese osa ja 97 protsenti müügitulust läks suurtele ettevõtjatele.

Enamik Eesti lillekasvatajaid on spetsialiseerunud üheaastaste lillede, peamiselt suvelillede kasvatusele. Kasvatajate hinnangul imporditakse suvelilli Eestisse vähe, kuna neid on keeruline transportida. Seevastu lõike- ja püsilillede osas on importkaubal väga suur turujõud. Palju kaupa tuuakse Hollandist ja Lätist ning kaubandusketid ei võta väiketootjatelt kohalikku toodangut vastu, kuna need ei suuda pakkuda nii suurt kogust, nagu jaekettidele vaja.

Lisaks on mängib tähtsat rolli hind: eestlane on hinnatundlik ja seetõttu läheb kaubaks pigem välismaine odavam kui kodumaine kallim.

Lilleilu nädalaks

Naistepäeva lill number üks on tulp. Et see lill vähemalt nädal aega vaasis ilus püsiks, tasub teha nii: kui ostate tulbi ja lähete koju, siis tehke varrele terava noaga värske lõige ja pange lill kilest lahti harutamata vette. Tulp tõmbab ennast ilusti vett täis ja alles siis pange vaasi.

Tulp kasvab pidevalt edasi ja seepärast tuleb lillele iga päev või vähemalt üle päeva uus lõige teha ja vett vaasis vahetada. Vett ei tohiks olla üle viie sentimeetri. Kui nii toimida ja hoida vaasi võimalikult jahedas, õitseb tulp vähemalt nädala.

Tulp võib seista nädal aega kuivalt külmikus. Kui lähete näiteks teisipäeval poodi ja teate, et reedel vaja külla minna, võite tulbid ära osta ja kodus kuivalt külmikusse panna. Kui tulp on reedeks isegi pisut lössi tõmbunud, teete uue lõike, panete lille vette, see tõmbab ennast vett täis ja on taas ilus.

Kui naistepäeval kingitakse töö juures tulpe ja tahate need õhtul koju viia, võib lilled päevaks külmikusse panna. Enamik lilli ei taha kuivalt seista, aga tulp kannatab seda ilusti.

Tagasi üles