Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Füüsal – välimuselt tomat, seest nagu viigimari

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Meie kliimas kõige paremini kasvav Mehhiko füüsal on üheaastane rohttaim, mille viljad on välimuselt rohelised kuni kollakasoranžid. | FOTO: Erakogu

Kel plaanis tänavu oma põneva välimusega lillepeenrassegi sobivat füüsalit kasvatada, võiksid poest juba seemneid otsida, sest märtsi keskpaigas peaksid need mulda saama.

Füüsal (Physalis) on peamiselt troopiliste ja lähistroopiliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnast (Solanaceae), esindatud 100–120 liigiga. Eestlastele on vast kõige tuttavam kuivlilleseades kasutatav harilik füüsal ja Hiina ehk Jaapani laternlill. Selle ilutaimena levinud püsiku marjad on kibedad ja veidi isegi mürgised ega kõlba süüa.

Füüsal pärineb Lõuna-Ameerikast Boliiviast. Inglismaale jõudis esimene füüsal 1774. aastal.

Ilus köögivili

Aedviljadena kasvatatavad kultuursordid on aretatud Lõuna-Ameerikast ja Põhja-Ameerika lõunaosast pärinevatest liikidest. Marjakultuurina kasvatatakse Austraalias, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas Peruu füüsalit. Eestis on kasvatatavad põhiliselt kolm liiki: Mehhiko, maasika- ja Peruu füüsal.

Mehhiko füüsal on üheaastane rohttaim, mille viljad on välimuselt rohelised kuni kollakasoranžid, kaaluvad 30–80 grammi ja meenutavad tomatit, kuid on tomatitest külmakindlamad. Enne täisküpsust kogutud viljad võivad säilida mitu kuud. Sügisel maha kukkunud vilju võiks kohe tarvitada, sest need on füsioloogiliselt valminud ja söögiks kõlblikud. Ümber vilja kasvav paberjas kate on ilus, kuid pole söödav. Enne tarvitamist tuleb see eemaldada ja kuuma veega maha pesta marju kattev lima.

Maasikafüüsali viljad on väiksemad (kuni 10 grammi) ja valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Maasikafüüsali vilju saab kuivatada, need jäävad nagu pisikesed rosinad. Sobib toitude kaunistamiseks, eriti hästi sobib serveerida lisandina juustu juurde. Maasikafüüsali väike mari kuivab aastase säilitamise korral riknemata ära. Säilitatavad viljad peavad olema kindlasti terved, tupe sees ja pesemata.

Ananasskirss ehk Peruu füüsal on kirsisuurune kollane mari, mille ümber on hele „paberlatern”. Valminud ananasskirss on pehme ja kollakasoranž, maitselt veidi hapukas.

Agrotehnika

Kasvunõuete ja agrotehnika poolest sarnaneb füüsal tomatiga. Füüsal kasvab igasugustel muldadel. Ainult väga happelise reaktsiooniga mullad talle ei sobi. Avamaal kasvatamiseks on meie kliimas eriti sobiv Mehhiko füüsal.

Füüsali istikud tuleb ette kasvatada ning kasvukohale istutada Mehhiko füüsal vahekaugusega 60 x 60 sentimeetrit ja maasikafüüsal 25–30 x 50. Külgvõsusid ei eemaldata ega kärbita. Taimed kannatavad lühiajalist kuni miinus kaks kraadi öökülma. Seemned hakkavad idanema 12–15 kraadi juures. Kasvuks sobiv temperatuur on 18-25 kraadi. Vegetatsiooniperiood kestab 100–130 päeva.

Maasikafüüsal on soojuse suhtes mõnevõrra nõudlikum ja pikema vegetatsiooniperioodiga ning seetõttu meie oludes avamaale jahedama suve korral hästi ei sobi. Küll võiks seda kasvatada katteloori all.

Saagi kogumine võib alata poolteist-kaks kuud pärast kasvukohale istutamist. Varem hakkab saaki andma Mehhiko füüsal. Mehhiko füüsal annab saaki kaks-kolm, maasikafüüsal pool kilo ruutmeetri kohta. Ühel Mehhiko füüsali taimel võib heade kasvutingimuste korral areneda kuni 200 vilja.

Valminud viljad varisevad, kuid ei rikne kohe. Need võivad maapinnal tarvitamiskõlblikena säilida kuni 10 päeva. Esimesed sügiskülmad parandavad viljade maitset. Mehhiko füüsali vilju võib ka värskelt säilitada kuni kaks kuud. Poolvalminud koristatud vilju võib 1–4 kraadi juures säilitada pappkastides või laastukorvides kuni kevadeni, sest need valmivad hästi järele. Säilitamiseks mõeldud vilju ei tohi tuppedest puhastada ega pesta.

Füüsalite toiteväärtus

Oma magusa maitse tõttu süüakse vilju niisama või valmistatakse neist toite. Sobib eriti hästi puuviljasalatitesse, magustoitudesse (šokolaadifondüü), samuti juustulauale, keedisesse, jäätisesse, kastmetesse, pirukatesse ning tšatnisse (teravalt vürtsitatud puuviljakaste või marinaad). Kasutada võib näiteks kana- või seapraadides, lõigates peotäis füüsaleid pannile ja lisades sorts siidrit. Samuti sobivad need hästi kokku nii avokaado kui ka väikeste mozzarella’dega.

Colombias kastetakse füüsaliviljad mee sisse ja süüakse kui magustoitu. Tänu oma dekoratiivsele välimusele kasutatakse seda sageli garneerimiseks ja kokteilide kaunistamiseks koos avatud paberlaternaga.

Suhkruid on füüsalis kuus protsenti, A-, B-, C- ja P-vitamiini, veidike rauda ja kaltsiumi, orgaanilisi happeid ja pektiini. 100 grammi füüsalit sisaldab keskmiselt 40 kcal.

Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Vilju süüakse ka kollatõve korral. Välispidiselt tarvitatakse marjatõmmist kompresside tegemiseks liigesepõletiku puhul. Kuuma tõmmisega suu loputamine aitab hambavalu korral.

RETSEPTE

Mehhiko kaste

Mehhikos kasutatakse füüsalit koos sibulate ja tšillipipraga.

300 g Mehhiko füüsalit

3 mugulsibulat

1 tšillikaun

1/2 tassi õli

1 sl veiniäädikat

1 tl mett

2–3 küüslauguküünt

maitseks soola, kuivatatud tüümiani ja majoraani.

Lahusta mesi veiniäädikas, lõika füüsalid väiksemaks, aseta keedupotti, lisa äädikas lahustatud mesi ning hauta tasasel tulel, kuni füüsalid on pehmed. Koori sibulad, haki peeneks ja hauta väheses õlis klaasjaks ning vala segu füüsalitele juurde. Nüüd pigista juurde küüslauk, lisa hästi peeneks hakitud tšilli, ülejäänud õli ja maitseained ning mikserda segu läbi. Kuumuta pidevalt segades keemiseni ning lase jahtuda. Kastet võib serveerida grillitud liha, vorsti ja kana kõrvale, aga ka külmade lihalõikudega.

Füüsali-apelsinimoos

Pese ja kaalu viljad (võrdselt maasika- või Peruu füüsaleid ja apelsine). Keeda potis 250 ml vett ja 500 g suhkrut ühe kilo viljade kohta, vähenda kuumust ja lase veel mõni minut tõmmata. Aseta viljad siirupisse, lase keema ja keeda veel umbes 25 minutit.

Füüsali-õunakeedis

450 g füüsaleid (kaalutud puhastatult),

450 g hapumaid kõvemaid õunu (kaalutud kooritult ja tükeldatud),

900 g suhkrut,

tilgake vett (3 sl).

Lõika õunad peenikesteks viiludeks ja aseta keedupotti koos Mehhiko füüsalite ja veega ning kuumuta kergelt, kuni tekib pehme püree. Lisa suhkur ja sega, kuni komponendid on segunenud. Seejärel tõsta järsult temperatuuri ja keeda kõrgemal temperatuuril pidevalt segades keedis valmis. Valmis keedis tõsta kuumadesse purkidesse ja kaaneta kohe.

Tagasi üles