Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Turbatootmine tähendab pidevat kohanemist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
ASi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen ja Lavassaare turbaväljad. | FOTO: Toomas Šalda

Turbatootmise seis Eestis läks keeruliseks siis, kui riik hakkas jõuliselt toetama hakkpuidu kasutamist energiamajanduses, kütteturbatootmine langes seetõttu löögi alla

Esimesed andmed turba kasutamisest Eestis pärinevad 18. sajandist. Meie riigi pindalast hõlmavad turbaalad umbes 22 protsenti. Väga hoogsalt arenes turbatööstus pärast teist maailmasõda, sest turbaga kütmine pidi siinsed kütteprobleemid lahendama, seni kuni põlevkivitööstus jalad alla saab. Siinse turbatootmise kõrgajaks peetakse aastaid 1981–1990, mil kaevandati kütte-, alus- ja kasvuturvast kokku kaks ja pool miljonit tonni aastas, praegu on see näitaja ühe miljoni kandis. Taasiseseisvumise järel langes kohalikul turul allapanuturba nõudlus ja turbatööstused pidid välisturu nõuetele vastamiseks ümber orienteeruma. Praegu on märkimisväärselt vähenenud turba kasutamine küttemajanduses, näiteks kunagi ülipopulaarset briketti kasutatakse üliharva. Ligikaudu kolmkümmend Eesti turbatööstust on, kes paremini, kes halvemini, uute oludega kohanenud ja taas võetakse kasutusse aastaid kasutult seisnud turbavälju. Maa Elu käis külas Eesti suurimal turbakaevandajal ASil Tootsi Turvas, mis alates 2002. aastast kuulub Soome Vapo Oy kontserni.

Vestlusringiga ühinesid ASi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen (edaspidi MP), turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht Udo Talur (UT), tootmis- ja logistikajuht Urmas Reintam (UT) ja Lavassaare tootmispiirkonna juht Valeri Vesselov (VV).

Kuidas praegu turbatootjatel Eestis läheb? Kui kindlalt end tunnete?

MP: Meie seis läks keeruliseks siis, kui riik hakkas jõuliselt toetama hakkpuidu kasutamist energiamajanduses, kütteturbatootmine langes seetõttu löögi alla. Näiteks eelmisel aastal ei tootnud Tootsi Turvas kütteturvast üldse. Meil on suured varud ja laod, saame paar aastat ilma kütteturvast tootmata läbi. Samal ajal on kasvanud meie hakkpuidu tootmismaht. Meil on kolm hakkurit ja veel kaks tulekul. Oleme pidanud käituma nõudluse järgi: kütteturba asemel on rõhk aiandusturba ja hakkpuidu tootmisel, nende müük on pidevalt kasvanud.

Samal ajal on selge, et kui hakkpuitu nii heldelt ei toetataks, oleks turvas kõige odavam kütus.

Turbast saab sama koguse energiat kätte peaaegu kolmandiku võrra odavamalt kui hakkpuidust.

UT: Turba kütteväärtus on hulga suurem kui hakkpuidul ja põletamisel eraldub samas suurusjärgus CO2, aga ühe suhtes on kuskil laua taga kokku lepitud, et hakkpuidul me seda ei arvesta, justkui sellest ei eraldukski üldse CO2. Tegelikkus on teine.

VV: Katlamajade „tervisele” on kõige kasulikum segada hakkpuitu turbaga, 20–30 protsenti turvast hoiaks tänu oma põlemistemperatuurile ja keemilisele koostisele katlad ja torud puhtad.

MP: Mõnel pool Eestis seda ka kasutatakse ning meie näeme siin üht turba propageerimise võimalust. Tänapäevastes katlamajades saab kasutada nii tükkturvast kui ka hakkpuitu.

Kui keeruline on suurel turbatööstusel reageerida turu muutustele?

MP: Saame üsna operatiivselt reageerida. On hea, et samade masinatega saame toota erinevaid turba liike, nii kasvu- kui ka energiaturvast. Tootmises kasutame alltöövõtjaid, nemadki saavad samade traktorite ja oma muude masinatega toota sellist turvast, mida parasjagu vaja.

VV: Tootmisprotsess on pisut erinev, aga masinad samad.

Missuguseid teie tooteid praegu kõige rohkem nõutakse?

MP: Turvast jagatakse kolmeks: valge, pruun ja must, see oleneb turba lagunemise astmest. Must on kõige rohkem ja valge kõige vähem lagunenud, pruun jääb vahepeale. See on ühtlasi läbilõige raba pinnasest: pealmine kiht on heledam ehk nime järgi valge, järgmine pruun ja veel sügavamal must. Valget müüme küll veel kõige rohkem, aga vahe teistega väheneb. Järjest paremini läheb pruuni ja musta kasvuturba müük välisriikidesse. Saksamaal on musta turba tootmine langenud, pind on kahanenud ehk turbamaardlad ammendunud ja meie oleme saanud endale osa tekkinud tühimikust.

UR: Meie peamised konkurendid on lätlased, leedukad ja rootslased.

Vapo OY tuli 2002. aastal Eestisse plaaniga toota turvast. Kas on tulnud kahetseda?

MP: Ei ole, kuigi keerulisi aegu on ikka olnud, aga neid on igal pool. Siia tulles oli Vapo üks siht arendada peale turbatootmise ka turbal põhinevat energiatootmist. Esialgu kasvas tootmismaht jõudsalt. Aga siis otsustati Eestis riiklikult, et küttemajanduses peab eelisseisus olema hakkpuit ja turbatarbimine küttemajanduses kukkus järsult. Oleme siiski suutnud kohaneda ja kasum püsib ühe ja pooleteise miljoni euro vahel. Kui nägime, et kütteturba müük väheneb, alustasime 2004. aastal hakkpuidu tootmist. Tasapisi on see kasvanud.

UT: Praegu toodetakse meie hakkpuidust Eesti jaamades ligi nelisada gigavatt-tundi energiat.

MP: Maamessil võtame külastajate silme all vastu järjekordsed kaks uut hakkurit ehk asendame vanad uutega. Kogu Tootsi Turba sissetulekust tuleb 40–50 protsenti kasvuturba müügist, üks kolmandik hakkpuidu müügist, energiaturvas moodustab 10 ja soojatootmine samuti 10 protsenti.

Millised on olnud kõige raskemad otsused?

MP: Kõige raskem oli 2011. aastal kinni panna briketivabrikut Tootsis. Kuigi veel praegugi kliendid küsivad selle järele, polnud briketitootmisel enam perspektiivi. Pakume selle asemel inimestele pakendatud tükkturvast. Kuigi see sobib tööstuslikuks kasutamiseks paremini, ikkagi ostetakse. Muidugi pani ka kütteturba müügilangus meid raskesse seisu, aga suutsime kohaneda. Lihtsalt pidime järjest enam keskenduma kasvuturbale ja hakkama hakkpuitu tootma. Kui peaks tulema mingi poliitiline otsus ja kütteturvast on taas mõtet toota, siis tehnika ja oskused on meil olemas.

UT: Turbatootmistehnika on meil heal tasemel. Võib-olla isegi maailma parim. Olime ise Vapo Oy kaudu selle tootjad, ühed suuremad maailmas. Tänaseks on küll tehnika tootmine Tampereen Konepajat Oy-le müüdud, aga koostöö nendega laabub ladusalt.

MP: Tegelikult on Eesti küttemajanduses siiani väga suur osa maagaasil, mille saaks edukalt asendada kütteturba ja puiduga. See annaks ju kodumaisele tootjale kindlust ja inimestele leiba, lisaks julgeoleku aspekt, sest maagaasi meil endal pole.

Kuidas leiate turbale uusi ekspordivõimalusi?

MP: Eelmisel aastal saatsime kasvuturvast kuueteistkümnesse riiki, kõige rohkem Hollandisse ja Belgiasse. Eksport moodustab meie turbatoodangust 80 protsenti. Kliente oleme leidnud nii otse kui ka Vapo kontserni kaudu. Eelmisel hooajal tootsime 440 000 kuupmeetrit aiandusturvast. Praegu need numbrid jälle kasvavad. Sihtkohtades lisatakse meie turbale vajalikud komponendid, väetised jms, pakendatakse ja alles siis saadetakse müüki. Meie turbast tehakse sadu kasvusegusid.

UR: Võiksime ju mõelda ise segude valmistamise peale, aga nii võtaksime koostööpartnerite leiva ära ja kaotaksime ise mahus. Lähiajal jõuame kasvuturbaga RHP-sertifikaadini, mida näiteks hollandlased väga hindavad, sellega saame taas ühe lisavõimaluse juurde. Eksootilisemad paigad, kuhu meie toodang on jõudnud, on Peruu ja Jaapan.

MP: Huvitav nüanss on see, et kui saata turvast laevaga Hollandisse või konteineriga Peruusse, on transpordi hind enam-vähem sama. Konteinervedu on meie jaoks soodne. Energiaturvas jääb enamasti Eestisse, väikeseid koguseid oleme müünud Rootsi. Põhiliselt kasutamegi energiaturvast Tootsi, Lavassaare, Taebla, Torma, Särevere ja Uuemõisa katlamajades, kus ise sooja toodame. Enamik nendest katlamajadest kuulub meile, mõni on renditud. Hakkpuidu osas esialgu veel ainult vaatame piiri taha, Rootsis ja Soomes on valminud või valmimas uued elektri- ja küttejaamad, loodame, et elav nõudlus tõstab hinda ja meil avaneb võimalus neile oma hakkpuitu müüa. Praegu ei võimalda hakkpuidu eksporti kopsakas transpordikulu. Vajalikud sertifikaadid on meil olemas. Silmad peavad kogu aeg lahti olema, et uusi võimalusi märgata ja kasutada.

Millised on Tootsi Turba lähiaastate plaanid?

UR: Loodame, et kasvuturba müük kasvab viie aasta jooksul tänasega võrreldes kahekordseks. Selle järgi oleme arenguplaani paika pannud. Tootmisressurss on olemas. Kõik tuleb aga kätte võidelda, sest kui meie müüme tuhat kuupmeetrit rohkem, siis keegi teine müüb selle võrra vähem. Teeme aktiivselt tööd.

MP: Tootmist saame kasvatada igas tegevusvaldkonnas, leiaks ainult turgu. Kindlasti tuleb aeg, kui Eesti riik vähendab näiteks hakkpuidule makstavaid toetusi, see tõstaks turba ka küttena jälle konkurentsivõimeliseks.

ASi Tootsi Turvas ajaloost

1919 Jõõpre Turbatööstus

1922 Lavassaare Turbatööstus

1937 Tootsi Briketitööstus

1971 Tootmiskoondis Tootsi

1991 Riiklik Aktsiaselts Tootsi Turvas

1996 Aktsiaselts Tootsi Turvas

2002 Kuulub Soome kontserni Vapo OY

ASi Tootsi Turvas tegevusalad:

–    küttefreesturba, kütte tükkturba ja kasvufreesturba kaevandamine

–   pakendatud kasvu- ja küttetükkturba tootmine

–   hakkpuidu tootmine

–   soojuse tootmine väikekatlamajades.

Tagasi üles