Kevadpäike kimbutab päikesepõletuse ja külmalõhedega

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesele avatud kohas kasvavad igihaljad rododendronid võiks varakevadel varjutuskangaga katta.
Päikesele avatud kohas kasvavad igihaljad rododendronid võiks varakevadel varjutuskangaga katta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Veebruari teises pooles särab ja soojendab päike juba tõeliselt kevadiselt. Et aga maapind on veel külmunud, ohustavad taimi meie aedades päikesepõletus ja külmalõhed.

Eriti hoolas tasub olla noorte elupuude ja rododendronite omanikel, sest päike paneb taimes mahlad liikuma ja vesi aurustub lehe või okka pinnalt. Kui juured ei saa külmunud maapinnast vett kätte, jääb taim janusse ning lehed-okkad kuivavad. Kel pole lauspäikese käes kasvavad igihaljad taimed veel varjutuskangaga kaetud, on viimane hetk see töö ette võtta.

Kui varjutuskangast pole käepärast, saab noored taimed katta näiteks kuuseokstega, kuid mingil juhul ei tohi varjuks panna katteloori, sest selle all soojeneb taim veelgi ja olukord muutub hoopis hullemaks.

Varjutust tahavad päikese käes kasvavad igihaljad rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid, samuti kanada kuusk „Conica”, jugapuud ja kiviktaimla taimed. Enamik okaspuid ja elupuid vajab varjutamist paar aastat pärast istutamist.

Olukorras, kus öösel on miinuskraadid ja päeval sirab päike, on puutüvedel oht külmalõhede tekkeks. Päike soojendab ja koor paisub, aga öösel külmaga tõmbub kokku. Selle paisumise ja kokkutõmbumisega külmalõhed tekivadki.

Kaitseks kevadpäikese eest võõbatakse viljapuutüvesid valgeks. Eriti noorte viljapuude puhul oleks see väga kasulik ja seda tuleks teha hiljemalt veebruaris.

Kes oma puude tüvedel külmalõhed avastab, võiks kiirabiks kätte haarata terava noa ja koorele veel ühe sisselõike teha. Vastasel juhul, kui puu ise koort kinni kasvatama hakkab, tekitab pinge veel laiema lõhe. Sisselõiked võtavad aga pinge maha. Kõik lõikekohad ja külmalõhed tuleb seejärel paksult pookevaha või haavapeitsiga üle tõmmata.

Pookevaha on hea abiline ka kitse ja jäneste näritud puude päästmisel. Tõsi, see töö õnnestub, kui koort on alles vähemalt sentimeetrilaiune riba. Kui koor on ringi mööda näritud, puu hukkub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles