Ehkki osaühingut Tüdrukud teatakse rohkem Tallinnas Uue Maailma asumis paikneva populaarse kaupluse järele, on sel veel teisigi tegevusalasid, millest olulisim Anija vallas Pikva külas tegutsev Vana-Tõlla peomaja.
Pereäri Tüdrukud hoiab vee peal mitu tegevusala
9. veebruar 2017, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingut Tüdrukud juhivad praegu Ree pere viis liiget, keda abistab poolsada palgalist töötajat. Firmat juhib pereema Kaire koos vanema poja Taunoga, kelle abikaasa Eilin on kaupluse juhataja. Ehituse ja Anija vallas asuva Vana-Tõlla peomajaga tegeleb pereisa Tarvo koos pere noorima poja Raimoga.
Osaühing Tüdrukud loodi aastal 1995 ja esimesed kümme aastat kulus selleks, et püsima jääda, meenutab Kaire. Alles seejärel sai pisut lahedamalt elama hakata ja juba tegevuse laiendamisele mõelda. Kuigi, ega hõlpu saa pereliikmed siiani, sest tööpäev algab enamasti pool neli hommikul – muidu ei jõuaks lihtsalt kõige vajalikuga valmis. Aga sellega ollakse harjunud ja keegi ei virise.
Uues Maailmas asuvat kauplust toetavad oma tegevusega sealsamas asuvad lihatsehh ja köök, mis varustavad poodi värske, samal päeval raiutud liha, sooja söögi ja salatitega. Poes on hea lihavalik, kõik tükid tunduvad justkui alles lõigatud ja külmletti asetatud. Seetõttu on siin välja kujunenud oma klientuur. Kaire teab rääkida, et just liha pärast käiakse ilusa nimega poes Tüdrukud kaupa ostmas linna teistestki piirkondadest. Peale letist toimuva jaemüügi müüakse liha ka hulgi suurematele tellijatele.
Oluline on, et kogu siin müüdav liha pärineb Eesti talunikelt. Sealiha tuleb Harjumaalt Triigi osaühingu väiksest farmist, mis tähendab, et selle kvaliteet on kogu aeg ühesugune ja inimene teab täpselt, mida ostab. Loomaliha pärineb Karjamõisast ja Märjamaa lihatööstusest. Kartul on Võrumaa päritolu, kapsas, porgand, kaalikas ja teised köögiviljad on samuti suures osas Eestimaa talunike kasvatatud. Vaid kevadel, kui näiteks meie oma kaalikas või porgand otsa saab, tuleb seda mujalt juurde hankida. Lisaks on müügil Nopri ja Nõmmiku talu kohupiimad, mida pakutakse ka lasteaedades pisikestele.
Kuna klientuur on kodutust gurmaanini välja, nagu ütleb Kaire, siis püüab kauplus Tüdrukud kõigile midagi pakkuda, mis pole mõistagi lihtne. Suuremat sorti maapoodi meenutavas 250ruutmeetrises kaupluses on müügil pea kõike, mida ümbruskonna rahvas ühelt kodupoelt ootab – pesuvahenditest ja kosmeetikast laste mänguasjadeni välja. Silma torkab, et juur- ja puuviljad on ilusasti kilesse pakitud ja et kuivkauba letis on välja pandud mitut sorti kalleid ja erimaitselisi Itaalia käsitöömakarone, mis peaksid paeluma sealkandis elavaid loomeinimesi. „Püüame suurtest kettidest erineda ja otsime sellist kaupa, mida mujal väga ei ole, et olla omanäoline,” kommenteerib perenaine.
Ühe eeskuju võtmist vääriva eripärana ei müü Tüdrukud alkoholi ega tubakooteid, mis näitab, et poodi saab pidada ilma nende kahe kaubaartiklitagi.
Lõuna ajal on väga hinnatud sooja söögi lett, kus valik on üsna rikkalik ja kust käivad kehakinnitust ostmas nii töömehed kui ka need, kes oma ameti tõttu Videviku tänavat pidi ratastel mööda vuravad. On pensionäre, kes käivad siin sooja supi järel ja kiidavad, et saavad niiviisi iga päev vähese raha eest uut suppi proovida. Kodus on ju üht portsu korraga raske keeta ja see tuleb ka kallim.
Eraldi tegevusvaldkond on toitlustamine mitmes Tallinna lasteaias, kus on köögid rendile ja kokad palgale võetud ja kus toidud valmivad kohapeal. Kuna tegu on riiklikult toetatava valdkonnaga, annab see teatud stabiilsuse ja pole karta, et arved maksmata jäävad, nagu võib juhtuda näiteks restoranidega, tõdeb Kaire, kes paarikümne tegutsemisaasta jooksul on kõike näinud.
Kui Tüdrukud hakkas saama 20 aastat vanaks, otsustasid Kaire ja Tarvo hakata tegema midagi täiesti uut. Tarvole olid silma hakanud kenad maakivihooned Pikva külas ja ta otsustas need lagunemisest säästa. Vanast viljaaidast jäi lõpuks püsti ainult kolm seina. Ilma ühegi toetuse ja kõrvalabita rajati sinna uhke Vana-Tõlla peomaja, kus nüüdseks on toimunud hulk kaetud laudadega kontserte, firma- ja pulmapidusid. Kokku mahutab selle suur saal sadakond inimest. Praegu käib kõrval väikse hotelli ehitus, mis peaks kompleksi väärtust veelgi tõstma. Selle tarvis osteti üle tee jääv vana pullilaut, mis laotud samasugustest maakividest ja mida nüüd restaureeritakse.
Oluline on märkida, et ideed ja teostuski on pereisa Tarvo enda omad, vaid paberile on need aidanud panna projekteerija. „Tema on meil loominguinimene, kel hoonete ja ruumide juures kõik detailideni paika pandud ja omavahel stiilselt kokku sobitatud. Lõpptulemuse eest oleme palju kiita saanud. Mina olen see, kes rohkem raamatupidamise ja rahalise poolega tegeleb,” selgitab Kaire. Ürituste teenindamisel kasutatakse oma töötajaid, võõrast tööjõudu ei palgata ja see aitab kokku hoida. Siiski on jõutud arusaamisele, et ilma majutuseta Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel asetsev peokeskus välja ei vea. Nii esinejad kui ka reklaam on väga kallid, teab firmaomanik põhjust.
Eri valdkondadega tegelemise kohta ütleb Kaire, et see aitab riske hajutada ja nina veel peal hoida. Näiteks saab köök kasutada plekiga õuna ära koogi valmistamiseks ja poeletil üle jääma kippuvast kaubast saab samuti midagi maitsvat teha. Nõnda jäävad kaod palju väiksemaks. Kui selline sisemine tööjaotus ei toimiks, oleks ühel väiksel firmal raske suurte kettidega võistelda, leiab Kaire.
Ja lõpuks ei saa küsimata jätta, miks võeti nimeks Tüdrukud, kui juhatuses ometi ka poisid sees. Kui perekond Ree otsustas üle 20 aasta tagasi turumüügi ettevõtlusega asendada ja juristi juurde osaühingut registreerima läks, päris see kõigepealt nime järele. „Mõtlesime, mis me mõtlesime, aga midagi tarka välja ei mõelnud ja läksime nõutult tagasi. Jurist otsustas meid aidata ja küsis, mis nime all me turul müüme. Ütlesime, et seal kutsutakse meid tüdrukute kioskiks. Ja nii see jäigi,” selgitab Kaire Ree.