Talv on tsitruseliste söömise aeg ja kui viljast mõni seeme näpu vahele jääb, võib selle mulda pista. Kodus siseruumides tasub proovida külvata ja kasvatada kõiki tsitruselisi.
Sidruniseemnest kasvab puu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsitruseliste seemneid võib külvata aasta läbi, kuid paremini sobivad selleks kevad ja suvi, sest valgemal ajal idanenud seemnetest kasvavad tugevamad taimed.
Seemnete külviks ei sobi liigselt väetatud või liiga rammusad mullad. Parim külvimuld on puhas lehemuld, mille hulka on segatud viiendiku kuni neljandiku osa puhast pestud ehitusliiva. Kui sellist käepärast pole, sobib ka külvi- ja pikeerimismuld. Väetistega rikastatud spetsiaalne tsitruseliste erimuld võib idandi õrna ja habrast idujuurt põletada, kuid sobib suurepäraselt hiljem noortaimede pikeerimiseks või ümberistutamiseks.
Viljast leitud seemned tuleb esmalt leige veega üleliigsetest viljajäänustest pesta, et vältida roiskumist. Seejärel seemned kuivatatakse vett imava paberiga ja külvatakse kuni kolmekordse seemne läbimõõdu sügavusele 8–10sentimeetrise läbimõõduga potti. Ühte potti on parem külvata üht liiki seemneid, sest apelsini, sidruni ja mandariini seemneid läbisegi külvates idanevad need ebaühtlaselt ja noori taimi on esialgu üksteisest keerukas eristada. Liiga sügavale külvatud seemned ei pruugi idaneda või iduvars ei jaksa valguse kätte kasvada ning kängub. Kauem toas seisnud või läbikuivanud seemneid tuleks enne külvi toaleiges vees üks ööpäev leotada. Pinnale tõusnud kõlujad seemned külviks ei sobi. Pärast külvamist ja mullaga katmist kastetakse külvi leige veega, nii et kogu potimuld märguks. Edaspidi kastetakse vaid siis, kui muld hakkab kuivama või heledamaks tõmbuma. Pidevalt liigniiske külv võib põhjustada seemnete nakatumist patogeenidega.
Külvist idanemiseni kulub enamasti kolm kuni neli nädalat. Mida soojem on idanemispaik, seda kiiremini seemned idanevad. Tsitruselistele on iseloomulik polüembrüoonia ehk rohkelootelisus. See on nähtus, kus ühest seemnealgmest kujuneb mitu loodet. Ei maksa ehmuda, kui ühe mandariiniseemne idanedes saame kolm taime. Kui külvasime ühte potti rohkem seemneid, siis tuleks idandid ehk tõusmed sõrmepikkustena pikeerida ühe- või mõnekaupa väiksematesse pottidesse. Istanduste taimi paljundatakse enamasti pookimise teel nagu õunapuid. Seemnest kasvatades kulub tsitruselisel idanemisest õitsemiseni 8–10 aastat, vahel kauem. Õitsemise algust mõjutavad võra kujundamine ja kasvutingimused. Õied ei moodustu mitte tüvele ega võraharule, vaid alles peenemale mitmenda järgu oksale. Harunemist soodustab varte kevadine tagasilõikus veebruaris või märtsi alguses.
Õitsev sidruni-, apelsini- või greibipuu on imeilusate valgete, magusalt lõhnavate tähtjate õitega. Poogitud või pistikutega paljundatud sidruni- ja kalamondiinipuud on meil müügil juba õitsevana või viljuvana.
Jahe ja valgusküllane koht
Tsitruselised tahavad talvel pisut jahedamat kasvukohta, kus sooja alla 20 kraadi. Novembrist kuni veebruarini vajavad kõige jahedamat ruumi (8–16 kraadi) mandariini- ja sidrunipuud. Seevastu apelsini-, greibi- ja laimipuu kasvavad hästi ka pisut soojemas ruumis, kuid mitte tulise küttekeha läheduses. Igihaljaste tsitruseliste talvise lehtede massilise varisemise vältimiseks võib neid fütolambiga lisavalgustada 10–12 tundi ööpäevas (näiteks kell 8–20). Kui kasvatada tsitruselisi talveaias või avaras valgusküllases nurgaaknaga toas, pole lisavalgustamine hädavajalik.
Oluline on jälgida kastmisvee ja väetiselahuse happesust. Kõige paremini kasvavad tsitruselised substraadis, mille pH on 6–7 (nõrgalt happeline kuni neutraalne). Vältima peaks lubjarikkaid aluselisi ja liiga happelisi turbasubstraate. Kodust kraanivett saab kastmiseks sobilikumaks muuta, lisades veele natuke oksaal- või sidrunhapet, sidrunimahla või kasta veega, milles on leotatud sidrunikesti. Hästi sobib kastmiseks vihmavesi. Väetamiseks sobib hapulembestele taimedele sobiliku väetiselahusega väetamine kasvuperioodil märtsist septembrini kaks-kolm korda kuus. Noort taime istutatakse ümber igal kevadel, vanemaid harvem. Kui puu ei vilju, võib teed teha ka lehtedest.
Tsitruseliste perekond
Tsitruse (Citrus) perekonda kuulub 20–25 liiki puid ja põõsaid. Enamik neist on igihaljad terveservaliste lihtlehtedega taimed, vaid Kesk- ja Põhja-Hiinast pärit pontsirus (Poncirus trifoliata) on heitlehine astlaline kolmetiste liitlehtedega põõsas. Tsitrused kuuluvad suurde, 158 perekonnaga 1900liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda.
Eestis looduslikult ruudilisi ei kasva, kuid ilutaimedena kasvatatakse avamaal Leedu rahvustaime aedruuti (Ruta graveolens), piiblitaime valget moosesepõõsast (Dictamnus albus), korgipuud (Phellodendron), humalapuud (Ptelea), Jaapanist ja Lõuna-Korest pärit kuni kolme meetri kõrgust heitlehist põõsast oriksat (Orixa). Ruudilistest kasvatatakse potitaimena Eestis punaste viljadega Jaapani skimmiat (Skimmia japonica) ja tumeroheliste nahkjate lehtedega pöörismaraiat (Murraya paniculata).
Mandariinipuud ja teised
Potitaimedena müüakse tsitruselistest Eestis kõige sagedamini miniatuurset mandariini meenutavate viljadega kalamondiinipuud (Citrofortunella microcarpa), sidrunipuu sorte, harvem apelsinipuid (Citrus sinensis) ja huvitavate sõrmi meenutavate viljadega buda-näsasidrunipuud (Citrus medica var. sarcodactylis). Kollektsionäärid kasvatavad ka greibipuid (Citrus xparadisi) ja selle punaste viljadega sorti „Ruby Red”, Austraaliast pärit sõrm-pisilaimipuud (Microcitrus australasica) ja teisi. Toidukaupluse puuviljaletil mandariinide, sidrunite, greipide, hapulaimide ja apelsinide kõrval näeb vahel ka sviitisid, kinkaneid, pomeleid, veriapelsine ja uglisid.
Hariliku mandariinipuu sortidest on tuttavamad klementiinid ja satsumad. Karastusjookides kasutatakse tangeriinipuu (Citrus reticulata var. deliciosa) sordi „de Chios” mahla. Bergamotiõli saadakse bergamotipuu (Citrus bergamia) viljakestast ja seda kasutatakse parfümeerias, Earl Grey tee aromatiseerimiseks, kompvekkides, marmelaadis ja nuusktubakas.
Klementiin on saadud mandariinipuu ja apelsinipuu vabatolmlemisel ja leitud 1902. aastal Alžeerias Clement Rodieri aias, mille järgi sort ongi nime saanud. Klementiin on seemneteta magusa väikese viljaga ja tumeoranžikaspunase läikiva kestaga mandariinipuu sort. Kõige tavalisemad jõulude ajal müüdavad mandariinid on lamekeraja magusa pehme viljaga ja õhukese, kergesti eraldatava kestaga satsumad, mille vili on seemneteta või harva mõne üksiku seemnega. Satsuma puud on söödava viljaga tsitruselistest kõige külmataluvamad: isegi miinus üheksa kraadi või lühiajaliselt kuni 11 külmakraadi ei kahjusta puid oluliselt.
Istandustes kulub seemnete külvist kuni puu viljumiseni kaheksa aastat, aga tsitruselisi paljundatakse ka pookimise teel ja pistikutega. Klementiine paljundatakse eelkõige vegetatiivselt, sest seemnetega paljundamisel ei pärandu sordile iseloomulikud tunnused edasi.