Maaeluminister kinnitas piimalehma kasvatamise otsetoetuse tingimused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas piimalehma kasvatamise otsetoetuse määruse, millega said paika toetuse tingimused järgnevateks aastateks. Olulisema muudatusena hakkavad alates 2017. aastast saama toetust kuni 400 piimalehmaga farmid.

Kui siiani maksti piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 100 piimalehmaga farmidele, siis järgnevateks aastateks on toetuse sihtgruppi laiendatud kuni 400-pealiste karjadega farmidele.

„Maapiirkondade jätkusuutliku arengu tagamiseks on üldise tootmise kontsentreerumise kontekstis oluline säilitada põllumajanduse mitmekesist struktuuri. Seepärast toetame väikeste ja keskmise suurusega piimafarme, mis aitab säilitada väikeettevõtlust, töökohti ja asustust maapiirkondades,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Alates 2017. aastast makstakse piimalehma kasvatamise otsetoetust kahe ühikumääraga:

  1. kuni 100 piimalehmaga karjades on hinnanguline ühikumäär 200 eurot ning
  2. 101-400 piimalehmaga karjades on hinnanguline ühikumäär 100 eurot.

Täpsed ühikumäärad arvutab PRIA koos teiste otsetoetustega aasta lõpus. Kõik muud toetuse andmise tingimused on samad, mis olid aastatel 2015-2016.

Tootmiskohustusega seotud otsetoetust saab maksta üksnes raskustes sektoritele, s.o sektorites, kus põllumajandusloomade arv või põllumajanduskultuuri kasvupind väheneb. 31.12.2015 a. seisuga oli PRIA põllumajandusloomade registri järgi Eestis kokku 2067 piimalehmapidajat, kellel oli 90 539 piimalehma. Kuni 100 piimalehmaga karjasid oli 1883 piimalehmapidajal (kokku 16 820 looma) ning 101–400 piimalehmaga karjasid oli 111 piimalehmapidajal (kokku 22 336 looma).

Toetust makstakse toetuse taotlemise hetkel karjas olevate loomade arvu järgi. Toetus puudutab 96% Eesti piimakarjadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles