Aasta-aastalt üha rohkem ilmub ka meil müügile erinevaid külvikalendreid, tähelepanelikud lugejad on ammu märganud erinevusi neis ning pahandanud ühe või teise kirjastajaga – miks teie külvipäevad, rääkimata kellaaegadest, nii palju erinevad. Olen erinevustega külvikalendrites kokku puutunud juba enam kui 15 aastat tagasi, kui Eesti Antroposoofia Selts hakkas Maalehega koostöös Thunide kalendrit Eestis välja andma.
See lihtsalt tõlgitakse, kohandatakse kellaajad meie ajaga (Saksamaal on aeg ju meie omast teadupärast üks tund taga).
Thunide külvikalendri ajaloost (mismoodi see tekkis jne) saab lugeda nende endi kalendrist või ka Eestis ilmunud raamatutest, neid ei hakka siinkohal ümber kirjutama. Ka kirjastuselt Varrak on ilmunud Saksa algupäraga raamat „Aiapidamine kuukalendri järgiˮ, mis tutvustab üldisi põhimõtteid ja põgusalt viitab ka Thunide uurimustööle ja nende kalendrile. (Olulised lõigud sellest raamatust on ka minu koostatud märkmikkalendri „Aasta aiasˮ alguses ära trükitud.)
Thunide kalender põhineb samuti, nagu KÕIK TEISED kuukalendrid, Kuu tõusul ja laskumisel (hea näide on vee mõõn ja tõus, mida Kuu põhjustab, samamoodi käituvad ained ja vesi taimedes) ja muul taevakeha liikumisega seotul, mis meile (õigemini juba meie vaarvanematele) hästi märgatav oli.
Kuu liikumise aega arvestatakse astronoomiliselt täpselt asukoha järgi, seetõttu olen tellinud Varraku märkmikku „Aasta aiasˮ Kuu liikumise andmed Tõraverest meie oma astronoomilt. Tõravere andmeid kasutame ka siinses Maa Elu külvikalendris. Need on täpsed Eesti ajad.
Thunide kalender erineb üldiselt öeldes kahel põhjusel: Saksamaa asub meist piisavalt kaugel, et taevakehade liikumine seal meiega võrreldes teisel ajal toimuks, ja teiseks ‒ Thunid kasutavad oma kalendris kõikidele teistele salastatud nn oma arvutuslikke konstante ‒ neil on mõned perioodid pikemad ja mõned jälle lühemad, vastavalt sellele, kuidas nende aastakümneid kestnud taimekatsed arusaama on kujundanud.
Siinkohal tuleb märkida, et väga paljud Euroopa riikide aednikud (aga ka Ameerikas) kasutavad tavalist, astronoomilist kuukalendrit, nii nagu minagi. Selline täpne kalender on Saksamaal täiesti olemas, mitte sugugi vähem populaarne kui Thunide oma (mõned sakslased muide isegi ei salli seda antroposoofide-värki, nimetavad seda pigem posimiseks, aga arvata võibki ju kõike), mitmed Saksa aiandusajakirjad annavad oma kalendrit välja, samuti on lihtne astronoomiline (mitte astroloogiline!) kalender väga levinud Prantsuse aiandusseltsi märkmikus ja mujalgi riikides.
Üks viimastel aastatel väga menukas kalender on Saksamaal Johanna Paunggeri ja Thomas Poppe loodud „Das Mondjahrˮ(Kuu aasta).
Ka nende kuukalendrid kirjeldavad aiapidamise kõrval sobivaid aegu kodusteks töödeks ja ettevõtmisteks jne, nagu perekond Pauksonid on Eestis aastaid oma märkmikus teinud.
Meile lihtsalt võib tunduda, et see Thunide oma on ainuvõimalik.
Eeltoodud teadmistele ja uuringutele tuginedes koostan Eesti kuukalendrit, selles märgitud ajad on meie asukohta arvestades täpsed.
Kahjuks ei ole keegi Eestis ette võtnud, et hakata istutama, järgides erinevatel lappidel nii Thunide kalendrit kui ka meie kuukalendrit, ja tegema katseid, kas siis saagid ka erinevad. See vajaks ikkagi üsna teaduslikku lähenemist ja enne 10‒15 aastat ei saaks midagi väitagi.
Selline siis on see külvikalendri lugu.
Meenus, et umbes 15 aastat tagasi käis Maalehe Raamatus toimetajate jutul üks Virumaalt pärit vene mees, kes tegi venekeelset kuukalendrit, arvestades Vene aegu. Ütles, et tema koostatud kalender müüb nagu soe sai ja keegi ei kahtle, et üks ja sama kellaaeg nii Narvas kui ka Moskvas samamoodi taimele ei mõju. Vahel tundub, et usk määrabki suure osa ...
Nii et tegelikult on mitu tõde. Meie külvikalendris on tõde astronoomiline, kodumaine, Kuu liikumisele tuginev.
Elu näitab, et kui ikka loodetud kellaajal istutada ei saa (oled tööl või reisil), siis väike hilinemine ka miskit hullu ei tee. Tunduvalt tähtsam on tagada igale taimele sellele sobivad kasvutingimused, külvata uus, kindlalt idanev seeme ja õigesti viljeleda.
Küll aga üldist istutusaega (mis sõltub Kuu liikumisest tähtkujudes) tasub silmas pidada, selles ei ole me koos Riina Tammsaarega, mu kauaaegse kolleegi, aedniku, aiandusraamatute toimetaja ja rohenäpuga, iial kahelnud. Omal ajal uurisime seda Thunide asja ikka palju, meil oli rõõm kohtuda ka Maria Thuni endaga, ta oli äärmiselt sümpaatne proua ja väga haritud loodusfilosoof. Ja toetas meie arusaama, et päris sada protsenti kellaajaliselt ei saa tema saksa tõde meie kodumaal kehtida, küll aga põhimõtted.