Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ebatavaliselt varane talv – kui ebatavaline?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Ansu / Tartu Postimees

Tänavu võib Eestis talve alguseks lugeda 1. novembrit (isegi kui tuleb paari nädala pärast mingi märkimisväärselt soe periood, võib ikkagi uue aastaja alanuks lugeda).

Võrdluseks: eelmine talv algas alles 26. detsembril, seega tohutu aastatevaheline muutlikkus – peaaegu kahekuuline erinevus aastaaja alguses. Kas ja kui ebatavaline on talve algus sellisel ajal?

Vihje annab kindlasti võrdlemine pikaajalise keskmisega. Seda silmas pidades oli juba 6. novembri seisuga loodus (ilm) oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu, st praegused olud vastavad ligikaudu aastavahetusele (ilmale). Seega ei ole see tavaline, et päristalv – aeg, kui lumikate on püsiv või kui domineerivad külmapäevad (maksimumtemperatuur ei tõuse üle nulli) – võib nii vara alata, küll aga eeltalv (lumi tuleb ja läheb, õhutemperatuur on 0 °C lähedal, sekka külmemaid ja soojema päevi). Eeltalve varaseimaks ajaks on määratud 6. oktoober 2002 Kundas nagu on kirjas raamatus "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval", kuigi minu arvates peaks see olema ikka 5. oktoober, sest siis sadas mitmel pool sügise esimene lumi maha. Aga praegu on tegu tõenäoliselt päritalvega – kuidas on siis selle varaseima algusega?

Üks ilmahuviline meenutab: „Nii varast talve algust ei mäleta. 93-ndal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9 nov.algul lund polnud,korralik lumi tuli 18.nov ja pärast seda kohe paar päeva väga krõbe külm.mõõdukas külm püsis siis umbes 5.detsembrini.“

Tõepoolest, klimatoloog Jaak Jaagus uuris seda ja selgitas, et alates 1891/92. aastast on varaseim talve algus senimaani fikseeritud kaugel 1921. aastal, kui näiteks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoobril. 2. kohale jääb 31. oktoober 1941, millest kujunes 20. sajandi külmim talv. Tõenäoliselt 3. kohale asetub 1993. a juhtum. Nende andmete valguses võib praegusest talvest saada 3. koht. Sel juhul tuleks, kui loeme 1. või 2. novembrit talve alguseks, käsitleda 25. oktoobril sadanud päevi, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lugeda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transformeerus otse päristalveks.  Elame-näeme!

Väga varane talve algus oli ka 2010. aastal, praegusest vaid paar nädalat hilisem ja suladeta aeg kestis siis jaanuarini: alles 9. jaanuariks (2011) läks sulale ja püsis sellisena hulk aega, enne kui ilm uuesti külmenes. Nii eelmine (2015/16) kui hästi varane 1993. a talv olid silmapaistvad selle poolest, et talv algas lumeta: 1993. a tuli lumi alles siis, kui talv oli 10 päeva kestnud ja eelmisel talvel läks ligi nädal pärast algust lumetulekuni.

Üks teine ilmahuviline meenutas: „Aastat ei mäleta aga millalgi kaheksakümnendate lõpus sai 26 oktoober jääle kalale minna.“ Selle kohta vastati blogi „Ilm ja inimesed“ kommentaariumis nii: „Vaatasin oma vanu andmeid ja see sai olla ainult 1988 oktoobri lõpp kui õhukesele jääle said. Siis oli antud kuupäeva paiku paar päeva mõnekraadist külma ööpäevaringselt ja 31. okt hommikul oli minu kodukohas isegi -12.“ Vanad ilmakaardid kinnitavad seda – alates oktoobri lõpust oli Eestisse mitu väga intensiivset arktilise õhumassi sissetungi ja siseveekogudel võis moodustuda üsna korralik jää.

Nädala algus oli tuisune, sest Valgevene kohalt liikus aktiivne lõunatsüklon Venemaale ja täitus üsna kiiresti. See tsüklon põhjustas 7. novembril kohati Ukrainas ja Venemaal 15...23 kraadi sooja, Moskvas jäävihma ja jäätuvat vihma. Oma osa Eesti lumikattele andis rannikualadel ka mereefekt. Idatuuled ja –tormid langetasid mereveetaseme taas keskmisest kohati üle 60 cm madalamaks (Pärnu lahes oli 6. novembril -64 cm ja Soome lahes 7.–8. novembril -71 cm).

Hiljem muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, sest kindlama ülekaalu saavutas põhjapoolne antitsüklon, mis võib Eesti kohale jääda pikemaks ajaks. See blokeering tõrjub Atlandilt tulevad tsükloni eemale – osa liigub mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale, teine osa tegutsevad suhteliselt iseseisvalt Vahemerel ja Musta mere ümbruses. See tähendab külma ja kuiva ilma jätkumist, mida kogesime tegelikult juba oktoobris.

Tagasi üles