Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Telemees Priit Vehm rajas Ida-Virumaale hiiglasliku tammiku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nii seda tammikut rajatigi ... | FOTO: Priit Vehm

Teleoperaator Priit Vehm on teoinimene. Üks tema suur saavutus oli üle Soome lahe ujumine 2008. aastal. Teine märkimisväärne tegu on üle 3000 tamme istutamine Ida-Virumaale, oma maakodu lähistele.

Aastatega peaks sellest noorest tammikust sirguma üks Eesti suurimaid kultuurtammikuid. Eesti ajaloos on tammed alati tähtsal kohal olnud. Tamm on tugevuse ja vabaduse sümbol, samuti puude kuningas – suur, jäme ja väärikas ning võib püsida aastasadu.

Tamm on paljude eestlaste perekonnanimi, ehkki tammikuid endid pole Eestimaal eriti palju.

Operaator Priit Vehm unistas aastaid tammiku rajamisest. Rohkem kui kümme aastat tagasi, kui tal veel isiklikku maakodu polnud, korjas ta tammetõrusid, kasvatas neist koduaknal potis väikesed tammeistikud ja istutas oma metsamaadele Loksa kandis Pärispeal.

Unistus puid istutada on Priidul pärit lapsepõlve maakodust, kui naabripoisi Jüri vanaisa istutas Hara kandis mere äärde tammeallee, mis nüüd nelja aastakümnega on hiigelsuureks kasvanud. „Olen lapsest peale vaadanud, kuidas see allee kasvab. Olin selle istutamise ajal ikka väga väike, viie-kuueaastane.” Teine tähtis mõjutaja oli see, kui Priidu enda vanaisa istutas samas Hara lahe ääres maakodus aianurka pärna, mis oli kaua aega kidur, kuid siis äkki kasvas suureks ja uhkeks.

Torbik kaitseb sokkude ja võsa eest

Priidu enda pere suvekodu asub nüüd hoopis Ida-Virumaal Aseri kandis, kuhu ta tänu Erametsakeskuse toetusele sai RMKst osta kaheaastaseid tammeistikuid. „See oli kolm-neli aastat tagasi. Sain istikud RMKst hea hinnaga, vist 20 senti tükk. Kevadel paningi need maha.” Kolm-neli aastat tagasi pani ta kasvama umbes 3000 tamme, sel kevadel lisandus 60 noort istikut.

Kui Priit tammepuid istutab, paneb ta istikule torbiku ümber, et sokud ja teised, kes seal käivad, neid ei rikuks ega kasvav võsa neid ei lämmataks. „Samuti on tarvis ise kõrge rohu seest näha, kuhu taim on istutatud,” ütleb ta.

Õnneks ei ole enamikku istikutest keegi puutunud ega torkinud, kuid tammed, mis on tee ääres juba suuremaks kasvanud, on kahjuks möödasõitjate käest räsida saanud. „Mõnel puul on oksad täitsa maha lõigatud. Ei tea, mida siis nendega tehakse, kas saunavihtu või pärgi,” arutleb Priit, keda kurvastabki kõige enam see, et tema teeäärseid puid üsna julmalt lõigutakse.

Kõigest hoolimata tahab Priit Vehm esimesel võimalusel oma uhket tammikut laiendada ning loodab, et puudeistutamispisiku saavad tänu sellisele ettevõtmisele tema lapsed ja loodetavasti kohalikud elanikudki – täpselt samamoodi, kui tema nelikümmend aastat tagasi sõbra vanaisa istutustööd jälgides.

Kui Eestis leidub veel neid, kes tahavad oma maale tammikut rajada, siis Priit Vehmi sõnul on ise tõrusid maha panna muidugi vaevaline, aga odavam. Kuigi võib üsna kindel olla, et mõnes kohas ilmuvad kohe platsi metssead, kes tõrud üles songivad.

„Mina soovitan seepärast istikuid, mis annavad kindlama ja kiirema tulemuse,” rõhutab Priit.

Metssigu on seakatku tõttu Eestis palju vähemaks jäänud, aga Priit mäletab, et veel kaks aastat tagasi nägi ta keset päeva korraga 12–13 siga oma maja lähedal tammikus tuhnimas.

Istutamiseks sobib Priidu arvates paremini ikka soojem aeg. Võib teha nii, et sügisel korjata tõrud, uputada need kuhugi allikasse, kevadel võtta sealt välja ja panna mulda.

„Aga muidu on lihtsaim, kui viskad tõrud maha, astud jalaga peale ning surud maapinda. Ja lehed lükkad peale. Muidugi siis, kui siga seda üles ei leia,” selgitab Priit.

Metsamaa omanikuks sai Priit koos talu ostuga. „Kunagi ammu oli seal kuusik, aga mulle öeldi, et ei tasu enam kuusikut istutada, nii hakkasingi vaikselt tammikut rajama. Kui ma poleks seal võsa maha võtnud, oleks seal siiani üks segavõsa.” Priit on kaks aastat järjest maa põhjalikult võsalõikuriga läbi käinud, et tammed kenasti kasvada saaksid.

Rahvas võib tammikus jalutada

Ehkki tammik asub Priidu maa peal, on ta rajanud selle ülla eesmärgiga: see olgu koht, mida teisedki võivad külastada või kuhu võib jalutama tulla.

„Tammikut ma piiranud ei ole, on vaid sissesõidu keelumärk. Pidin sedasi oma maa-ala ära märgistama, aga muidu ei keela ma kellelgi seal jalutada.”

Suvel on Priit kogu aeg kohal ja kui ta näeb, et tammelehed on kuhjas maas, siis on ju aru saada, et on tehtud tammevihta või midagi muud. „Korra päevas püüan ikka oma tammikust läbi käia. Sokkude vastu sain ainet, mida lastakse puudele, et sokud ei tahaks neid süüa. Järgmisel aastal tahaksin proovida,” plaanib Priit.

Tamm võib kasvada tuhat aastat

Tamm on pikaealine puu ja võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.

Leedus Stelmužės kasvab eeldatavalt Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500 aastat. Lätis kasvab Kaive tamm, Baltimaade kõige jämedam tamm, mille ümbermõõt on üle kümne meetri. Taanist on teada umbes 1200 aasta vanune tamm, mille nimi on Kongeegen ehk Tammekuningas. Rootsis Kvillekenis on üle tuhande aasta vanune tamm, mille ümbermõõt on 14 meetrit. Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal Ivenackis ja aastarõngaste uuringud annavad selle vanuseks 700–800 aastat.

Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu on umbes 680aastane ja selle ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm.

Allikas: Vikipeedia

Eesti tuntud tammikud

Koonga tammik

Lehmja tammik

Lepna tammik

Loode tammik

Matsi-Kärneri tammik

Mihkli tammik

Mädapea tammik

Mäetaguse tammik

Naissoo tammik

Niidiaia tammik

Rakvere tammik

Rebase ja Tori tammikud

Tammiku tammik

Tartu tammik

Vinni tammik

Allikas: Vikipeedia

Tagasi üles