Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mõis toob valda inimesi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
1542. aastal Peter von Tiesenhauseni asutatud Mäetaguse mõisas asuvad nii vallavalitsus kui ka hotell koos veekeskusega. | FOTO: Sirje Niitra

Ehkki mõisavalitsejaks olemine ei pruugi ühelegi vallale lihtne ülesanne olla, meelitab korda tehtud mõisakompleks piirkonda nii elanikke kui ka külalisi ja on kokkuvõttes kõigile kasulik.

Ida-Virumaa südames asuvas Mäetaguse mõisakompleksis on endale kodu leidnud nii vallavalitsus kui ka kolme tärni tasemel mõisahotell koos veekeskusega. See 1542. aastal Peter von Tiesenhauseni asutatud ja hiljem Ungern-Sternbergidele kuulunud mõis on tänaseks suuremalt jaolt korda tehtud. Talveaias on avatud supelmaja-spaa koos täismõõdus ujula ja saunadega, keldrikorrusel on aga kolmerealine kümnemeetrine lasketiir õhkrelvadest laskmiseks.

Mõisa härrastemajas saab korraldada seminare ja tähtpäevi. Jäägrimuuseumi keldris elab tuntud karu Jaak ja teise korruse jahisaalis saab imetleda jahimeeste trofeesid. Mõisa ümbritseb mõisapark, sellest natuke eemal võib alustada matka Selisoole, kus viiekilomeetrine rada kulgeb mööda laudteed imekaunite laugaste ja Seli järve vahel. Puhkeplatsil asub linnuvaatlustorn. Kõik see tõmbab külastajaid kui magnetiga, mistõttu hotelli on enamasti raske kohti saada.

Ilma põlevkivita toime ei tuleks

Mäetaguse vallavanema Tauno Võhmari sõnul toimib restaureeritud endisesse tõllakuuri rajatud hotell väga hästi. Ehkki 2008. aasta suvel sellele lisaks ehitatud supelmaja nii edukas ei ole, võimaldab see ka kohalikul rahval veemõnusid nautimas käia ja see on iseenesest suur asi. Ka kolme aasta eest valminud käsitöömaja on siinsete õpilaste teenistuses. Kompleksi vanim hoone viinaait on täna veel tellingutes, kuid sinna tulevad uhked ruumid poolesajale inimesele.

Kogu kompleksi ülalpidamine maksab vallale 60 000 eurot aastas ja kogu sellele kuluv summa on 100 000 euro ringis. Väikesele vallale pole see kuigi jõukohane ja nii otsitakse investorit, kes sarnaselt Vihula mõisaga suudaks asja edasi viia. Seoses valdade liitmisega jääb kohapeal samuti ametnikke vähemaks, mistõttu seisab vallavalitsusel tõenäoliselt lähiajal ees väljakolimine.

Seni on Mäetaguse mõisa ülalpidamist toetanud põlevkivi kaevandamine selles piirkonnas, aga kui see ära langeb ja ressursitasu enam ei laeku, hakkab kogu majapidamine vallale üle jõu käima. „See on üks õilis asi, et mõisakompleks korda tehti ja toimib, aga igavesti seda maksumaksja raha eest ülal pidada ei saa,” lausub vallavanem. Praeguste plaanide kohaselt kolmandikku Ida-Virumaast enda alla võttev Alutaguse vald hakkaks hõlmama viit praegust valda ja võiks tema hinnangul olla üks hästi toimiv omavalitsus, kuid praegu pole otsust veel tehtud.

Mooste mõis teenib vallale tulu

Eestimaa kaguosas Põlvamaal Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.

Mooste mõis on populaarsust kogunud pulmade ja firmaürituste korraldamisega, sest selle restaureeritud hooned sobivad korraga kuni 600 inimese vastuvõtmiseks. Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran. Meistrite Hoovis on end sisse seadnud ettevõtjad, kes kõik midagi ka müügiks toodavad. Kogu kompleksi haldab sihtasutus, mis kuulub täies ulatuses siiski vallale.

Mooste vallavanem Ülo Needo ütleb, et vald omandas selle üsna halvas korras mõisa vahepealsetelt soomlastest omanikelt kaksteist aastat tagasi ja tegi korda. Tema sõnul esialgu erakapitali kaasata plaanis ei ole, kuid mõned väiksemad ja eraldi seisvad hooned mõisakompleksist, nagu viinavabriku hoone, Vanaaja maja ja Külateatri käsutuses olev vana veski, tegutsevad praegugi iseseisvalt. Mõisaansamblit aitavad ülal pidada mitmed kasumlikud tegevused. Vald toetab sihtasutust vaid 10 000 euroga aastas. Vastutasuks saab vald korraldada mõisas kõik oma üritused. Spaakompleks on siingi olemas, kuid väiksem kui Mäetagusel ja teise kallakuga – seal tegutseb rentnikuna Tervisemaja.

Needo sõnul on selline ilus mõisaansambel vallale justkui visiitkaardiks ja suures osas ka maine küsimus. Teiseks on see lisanud valda uusi töökohti ja toonud lähikonda hulga noori inimesi. Ka teater ja kontserdid tulevad niiviisi koju kätte. Praegu on seis selline, et huvilisi, kes tahaks siin oma väikese äri püsti panna, on rohkem, kui pinda jagub. Kuna turiste käib pidevalt, siis on hea võimalus oma kaupa pakkuda ja see ahvatleb.

Parajasti tegutsevad siin Villakoda, kus valmivad villast tooted, vanakraamiga tegutsev Taaskasutuskoda, restaureerimisega tegelev Vanaaja Maja ja mitu teist ettevõtet. Tublisti on arenenud ja koguni juba rahvusvaheliselt tuntust võitnud savi- ja lubjasegude õppekeskus, mis pakub mitukümmend sorti ja värvi segusid ehitustöödeks. Külalisstuudios käivad oma oskusi lihvimas kunstnikud üle maailma. Nõnda saab mõis igapäevased kulud kaetud. Mõne konkreetse ettevõtmise arendamiseks on siiski ka EASilt toetust saadud. Seetõttu ei usu Needo, et ees seisev valdade liitmine mõisa tegemisi kuigivõrd mõjutaks. Igal juhul investorit nad täna ei otsi.

Tagasi üles