Teeseen on juba tuhandeid aastaid tuntud kui looduse meistriteos ja „imerohi kõikide haiguste vastu”. Meie esivanemad pidasid teeseent lausa imeseeneks ning kasutasid seda laialdaselt haiguste ravimisel.
Teeseent on aastasadu peetud suurepäraseks tervendajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teeseen (Medusomyces gisevi) ei ole üksik elusolend, vaid erinevate organismide (äädikahappebakterite ja pärmitaoliste seente) meduusitaoline kogum, välimuselt kahe-kolme sentimeetri paksune seenekübar. Väärtuslik on ka veelahus, milles teeseen elab, kuna organismide ühisel tegutsemisel rikastub teeseenevesi raviainetega.
Aastaid tagasi elas teeseen peaaegu igas peres marliga kaetud kolmeliitrises purgis köögilaual. Teeseene õigel kasvatamisel ja hooldamisel on teeseenevees tunduvalt rohkem kasulikke ja raviomadustega aineid kui kallites vitamiini-mineraalikompleksides. Viimasel ajal on huvi teeseene vastu igal pool maailmas kasvanud.
Teeseenel on palju tervisele kasulikke omadusi. Teeseenevesi aitab normaliseerida organismi happe-aluse tasakaalu, peatab kivide moodustumist siseorganites ja aitab neid kõrvaldada, normaliseerib soolestiku ja söögitoru limaskesta olukorda ning taastab soolestiku normaalse mikrofloora. Jook stimuleerib kõhunäärmenõre ja sapi eritust ning parandab isegi raskelt seeditava toidu seedimist. Samuti aktiveerib organismi puhastumist ning tugevdab lümfi- ja immuunsüsteemi. Noortel emadel suurendab rinnapiima eritust. Teadlaste uuringud näitavad, et teeseeneveel on ka suurepärased antibakteriaalsed ja antimikroobsed ning antibiootikumidele sarnased omadused.
Hea õnne korral võib teeseene juuretist saada naabri või tuttava käest. Teeseene juuretist ja tervendavate ning organismi tugevdate omadustega värsket teeseenevett saab tellida internetist (näiteks Amazonist, happy kombucha large scoby). Teeseen saadetakse kohale värskena või kuivatatuna ning seda saab ise kodus kasvatada.
Teeseene moodustamine ja kasvatamine
Seene moodustamiseks on algselt vaja mikroorganisme õhust ja taimede pinnalt, kasvufaktoreid puriine, C- ja B-grupi vitamiine, aminohappeid ja süsivesikuid. Tees ongi kõige rohkem puriine. Kõige õigem ja jõulisem teeseen kasvatatakse mustast teest ja kibuvitsa veetõmmisest. Seene toidulahuseks tuleb kasutada keedetud vett, milles pärast keetmist on vähem seene kasvu takistavaid mineraale, kaltsiumi ja kaaliumi.
Teeseene kasvatamiseks pange 100 grammi kibuvitsamarju termosesse, valage peale liiter kuuma keedetud vett ja laske tõmmata viis päeva. Siis peske kolmeliitrine purk soodaveega ja laske sellel ise kuivada. Pange 6 tl musta tee purustatud lehti teise kolmeliitrisesse purki, valage peale 2,5 liitrit kuuma keedetud vett, laske tõmmata ja jahtuda. Seejärel kurnake tõmmis ja lisage 200 grammi suhkrut. Valmis lahus valage välja pestud kolmeliitrisesse purki ja lisage termosest kurnatud kibuvitsatõmmis. Katke klaaspurk pealt marliga ja paigutage sooja ilma päikesekiirteta kohta.
Kolme-nelja päeva pärast hakkab lahuse pinnale tekkima õhukene seenealge. 10–20 päeva pärast hakkab veelahuse värv muutuma ja see hakkab meeldivalt lõhnama. Seen vajab lõplikuks väljaarenemiseks 30–40 päeva. Valmis seen, mis on kahe-kolme sentimeetri paksune ketas, paigutage ümber teise, eelnevalt pestud kolmeliitrisesse purki ja valage peale uus toitelahus. Esimese purgi vedelikku võib juba joogiks kasutada. Teises purgis valmib kasutamiseks kõlblik seenevesi 5–7 päevaga – siis on see kõige meeldivama maitsega. Tugevate tervendavate omadustega teeseenevee saamine võib võtta aega paar kuud.
Seenekultuuri tuleb edaspidi hoida valges soojas kohas, kus temperatuur 25–30 kraadi. Aeg-ajalt kergitage marlit, et seen saaks hapnikku ja lisamikroobe. Kui temperatuur langeb 16–17 kraadi piirini, võivad lahuses hakata arenema vetikad. Pärast seenevee eemaldamist tuleb seenele alati kohe lisada sama kogus uut toitelahust, et purgis oleks stabiilselt 2,5 l vedelikku. Regulaarselt, 10–12 päeva tagant tuleks seenele korraldada saunapäev – valage seen purgist välja ja peske külma keedetud veega. Seejärel, pärast viit minutit kuivamist, paigutage seen uude puhtasse purki ja lisage toitelahus. Kui seen on kasvanud liiga paksuks, võib 1–2 ülemist kihti eemaldada.
Säilitamine
Seenevett säilitage toasoojas või jahedas ruumis hariliku kaanega suletud nõus. Suurema koguse jooki võib villida klaaspurkidesse või -pudelitesse ja sulgeda õhukindlalt. Purgikaaned või korgid keetke läbi, nende sisepind katke vahakihiga. Jook on riknenud ega kõlba juua vaid siis, kui pinnale on tekkinud rohekas hallitus.
Tavapärase toitelahuse (tee ja suhkur) kasutamisel sisaldab teeseenevesi üle kümne tüübi happeid (sealhulgas äädik-, glükoon-, fosfor-, sidrun-, oblik-, piim-, püroviinamarjahape), parkaineid ja värvaineid, hulgaliselt ensüüme, mineraale (kaalium, kaltsium, mangaan, fosfor, tsink, jood), äädikhappebakterid, bioaktiivsed ja antibiootikumitaolisi aineid. 100 g teeseenevett sisaldab mitmeid vitamiine: A (0,1–0,18 mg), B1 (0,1 mg), B2 (1,1 mg), B3 (1 mg, 0,1 mg), B9 (0,27 mg), B12 (0,005 mg), D (0,05 mg), C (0,65–4,4 mg). Koostis sõltub seenevee rikastumise ajast. Näiteks C-vitamiini väärtused vastavad viieteistpäevasele ja kuuekuulisele seeneveele. Kui toiteveele lisatakse tatramett või taimede tõmmiseid, siis rikastub seenevesi vitamiinide, mikroelementide, aminohapete ja teiste ainetega, tunduvalt suurenevad seenevee tervendavad ja ravivad omadused.
Pikemalt saab teeseenest lugeda Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa raamatust „Isetervendamine: kunst ja praktika”.