Valitsus kinnitas eelmisel nädalal veeseaduse muudatuse eelnõu, mille järgi tõstetakse üleminekuajaga kuu võrra varasemaks vedelsõnniku laotamise keeldu, mis on vajalik veekeskkonna kaitsmiseks põllumajandusreostuse eest.
Vedelsõnniku laotamise keeld nihkub varasemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava ülevõtmise kohta ning ühe korra on veeseadust selle tõttu juba täiendatud, kuid Euroopa Komisjon ei jäänud nende muudatustega siiski rahule. Seepärast tuleb veeseadust veelgi täiendada,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants senisest rangemate veekaitsemeetmete vajalikkust.
Olulisim muudatus on, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad kehtima sügisel seni kehtestatust varem. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud jõustuvad aastast 2023, kuid käesoleva eelnõu järgi kehtestatakse uued piirangud juba järgmisest aastast.
„Praegu lubatakse sõnnikut laotada põllule kuni 1. detsembrini, aga kuivõrd ilm läheb külmaks ning taimede kasv aeglustub ja peatub juba oktoobrist, siis sõnnik, mis sel ajal põllule veetakse, uhutakse sealt sügisvihmade ja sulava lumega veekogudesse. Ehk väetamise eesmärk ei saa täidetud, see-eest reostuvad veekogud,“ selgitas Pomerants keeluaja varasemaks nihutamise põhjust.
Eelnõu järgi ei tohi 2018. aastal vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist. Vedelsõnniku paisklaotamine on järgmisest sügisest keelatud alates 20. septembrist, seda seetõttu, et sellise sõnnikulaotamise viisi puhul on keskkonnareostuse risk kõige suurem.
Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused. Seda märgivad põllumajandustootjad juba praegugi üles, kuid see ei ole kohustuslik. Muudatus on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata enne kultuuri külvi koostatud väetamisplaanis planeeritud väetisekoguste kasutamise efektiivsust.
Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kes kasutuses on 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad selle harimisel lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue on seotud nitraadidirektiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetisekogusega ning vältida üleväetamist. (ME)