Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Varaseim ja hiliseim esimene lumi sügisel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eelmises ilmajutus kirjutasin sellest, millal on esimene lumi sügisel kõige varem maha tulnud. Jõudsin lõpuks selleni, et kindlate andmete järgi on esimene lumi sadanud 26. septembril 1986. a Põhja-Eestis ja 27. septembril 1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht.

Siiski tuleb seda rekordit revideerida, sest 2013. a tuli esimene lumi napilt varem, nimelt 25. septembril, ja on kokku lepitud (ilmselt Ilmateenistuses), et see on rekord.

Üldse tagantjärele meenutades oli 2013. a juhtum põnev, sest kui 25. septembril ehk astronoomilise sügise kolmandal päeval hakkas tavalise vihma asemel midagi tahkemat ja valgemat sadama, tekkis selline elav arutelu sademete üle, mida pole tükk aega olnud (tõenäoliselt ei enne ega pärast seda juhtumit). Asi oli selles, mida pidada ikkagi lumeks, sest tahkeid ja mingil määral lumelaadseid sademeliike on päris palju ja neil pole sugugi alati lihtne vahet teha. Olen seda teemat puudutanud ühes varasemas Maa Elu ilmajutus (lume sugulased).

Meenutuseks, mida siis tol kuupäeval (25.09.2013) sadas. Päeval tuli kirjelduste järgi peenrahet (rahe, mille terade läbimõõt jääb alla 0,5 cm), lumekruupe (läbipaistmatud lumekuulid diameetriga 2–5 mm, kerged katki suruda), jääkruupe (jääterakesi kuni 3 mm läbimõõduga, sarnanevad peenrahega) ja lörtsi. Kella 11 paiku õhtul registreeriti Väike-Maarja ilmajaamas pooleteise tunni jooksul juba hooglund. See küll maha ei jäänud, vaid võis paiguti moodustada üksnes lumekirme. Seega püstitati uus varajase lumesaju rekord, sest senine pärines 26. septembrist 1986, kui Pärnumaal Koodul tuli maha kaks sentimeetrit lund (Kallis, 2013, avaldatud Maaleht, 03.10.2013). Uuest lume varajasuse rekordist on Sakalas põhjalikum ülevaade kirjutatud (Aotäht, 2013, avaldatud Sakala, 27.09.2013).

Aga kuidas on hiliseima esimese lumega sügisel? Mida on sellest teada? Teema tõusis (vist küll esimest korda) päevakorda 2011. a, kui veel novembri keskpaigas ei olnud lumest jälgegi, kuigi oktoobris sai mõnes ilmajaamas ka lumi ja lörts kirja – oli oht, et äkki tuleb uus hiliseima esimese lume rekord. Asja hakati uurima. Siiski uue rekordini ei jõutud, sest 21. novembril tuli ikkagi mõni lumekübe. Veel kord kerkis hiliseima esimese lume teema esile 2014. a novembris, kui Tõraveres avastati järsku, et maa pole sel sügisel veel valgeks saanud – kas tuleb uus rekord? Ilmateenistuses uuriti lumikatte esinemist sügisel ja selgus, et esimest korda on maa kõige hiljem valgeks saanud (andmed alates 2000. a) järgmiselt: 2011. aastal oli maa esimest korda valge 6. detsembril, sellele järgneb 2013. a, kui esimene lumikate tekkis 25. novembril Valgas (lund 1 cm), ja siis 2008. aasta, kui lumi oli maas 17. novembril, samas kui väga soojal ja pikal 2000. a sügisel oli esimene lumi Kirde- ja Kagu-Eestis „juba“ 11. novembril, vastu pidas see päevake-paar, kuid Tõraveres tekkis esimene lumikate alles 18 detsembril, andmed alates 1986. a (eraalainimestel oli kitsam huvi Tõravere sügise hiliseima lume kohta).

***

Mitu päeva kestnud vinge sooja kirdetuulega sügistorm vaibus ja asendus rahuliku antitsükloniga. Nädal algas siiski veel üsna tuuliselt, aga antitsüklon tuli juba paari päevaga Eesti kohale, vaigistades tuule. Seega hakkas merevee tase tõusma. Öökülma oli mõnel pool juba nädala alguses kohe, kui ilm selgines ja päevalgi oli kõikjal sooja alla 10 kraadi.

Osundan oma blogi (ilmjainimesed.blogspot.com) kommentaariumist: "Õhuöökülm (üldöökülm) on, võiks öelda, et isegi kindel, mitte kahtlane, sest ilm tuleb e suur oht on juba teisipäeval üldöökülmaks." Ilm läks küll korraks selgeks, ent pilvisus tihenes taas (tavaline sügiseses antitsüklonis). Lisaks osundan veel M. Kaasikut (http://ilmake.www.ee/): "Lähemal nädalal püsib küllaltki harvaesinev ilmamuster: Põhja-Euroopat valitseva võimsa kõrgrõhkkonna lõunaserva mööda liiguvad tsüklonid vastupidi tavalisele idast läände, tuues Kesk-Euroopasse suuri vihmasadusid." Tõsi küll, Tatrates sadas hoopiski paks lumi maha.

Nädala jooksul õhumass jahenes ja nii oli selgimiste korral öösiti miinuskraade ka õhus, päeviti jäi õhutemperatuur alla 10 kraadi. Siiski mitmel pool oli ilm enamasti pilves. Sarnane, võib-olla jahenev sügisilm kestab. Olulist sadu ega tuule tugevnemist pole ette näha, sest antitsüklon püsib Eesti kohal või vähemalt läheduses.

Tagasi üles