Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ajatatud õied toovad kevade lähemale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põõsastest olevat kõige lihtsam ajatada sirelit. | FOTO: Erakogu

Kevad tundub praegu õige kaugel olevat, kuid õnneks saab seda ajatatud ja talvel puhkevate õitega lähemale tuua.

Tavaliselt ajatame sibullilli, kuid varem saab õitsema meelitada ka püsikuid. Isegi põõsaid ja madalaid puukesi, näiteks sireleid, forsüütiaid ja ebaküdooniaid, kuid see töö on algajale liiga keeruline. Kui aga mõte hullutavalt lõhnavatest valgetest sireliõitest ajal, mil lumehanged on veel akna taga, siiski rahu ei anna, uurige ajatamise kohta Vladimir Kalva raamatust „Sirelid”, mis ilmus eesti keeles juba 1988. aastal. Sirelite ajatamiseks on isegi mitu meetodit. Autor toob välja, et kõige rohkem ajatatakse maailmas valge sireli lihtõitega sorti „Mme Florent Stepman”. Värviliste õitega sorte ajatatakse vähem, sest need pole nii varased ja nende õiget värvust on raskem säilitada.

Ei õitse jahedas olemata

Talviseks ajaks ja varakevadeks ajatame sibullilledest tavaliselt tulpe, nartsisse, hüatsinte ja kobarhüatsinte, kuid ebatavalisel ajal saab õitsema panna ka liiliaid, gladioole, märtsikellukesi, lumikellukesi, siniliiliaid, krookuseid, mitmeid laugu- ja linnupiimaliike.

Lillesibulad peavad enne õitsemist kindlasti läbima jaheda perioodi, muidu kasvatavad nad ainult lehti ja õisi ei arenegi.

Tulpidega jõuate ka praegu esimese ajatuskatse ära teha. Paremini sobivad ajatamiseks tulpide varaõitsvad sordirühmad, näiteks Triumph, Darwini hübriidtulp, Kaufmanni, Fosteri tulbid. Lillekasvatajad ütlevad, et head on lühema varre ja püstisemate lehtedega tulbid, mille õis täielikult ei avane.

Ajatamiseks jätke mõned ilusad suured tulbisibulad peenrasse istutamata ja pistke need hoopis potti või kasti heasse niiskesse toitainerikkasse (toa)lillemulda juurduma, nii et sibulaid kataks umbes sentimeetripaksune mullakiht. Sobib ka segu, kus on pooleks võetult niisket turvast ja haigusteta kompostmulda, sinna võib lisada ehitusliiva ja pisut fosfor- ja kaaliumväetist. Kaunima õie annavad üldiselt suured sibulad, mille ümbermõõt on 10–12 cm ja läbimõõt üle kolme sentimeetri. Ühe sibulaga ei maksa jändama hakata, olgu neid vähemalt kümme, sest kõik sibulad ei anna alati ilusat õit ka kogenud ajatajal.

Ühes potis võib olla muidugi mitugi sibulat, päris külg külje vastu ei maksa neid haiguste leviku pärssimiseks aga siiski panna.

Paljudele sibullilledele sobib, kui juurdumise ajal on temperatuur 7–13 kraadi, tulbid peaksid kõige kiiremini juurduma 9 kraadi juures.

Tavaliselt kulub juurdumiseks kolm-neli nädalat, juurdumisele vihjab see, et sibulad on potis mulda natuke kergitanud. Kui muld oli potiservaga ääretasa, võib see siis üle ääre maha tulla. Kui sügis on ilus, võivad ajatussibulatega potid septembris ja oktoobri algul olla ka õues põõsa all, kuid jälgige, et need ei saaks seal tunda öökülma näpistusi.

Pärast juurdumist hoidke lillesibulatega potte jahedas ruumis, kus temperatuur püsib vahemikus 7–2 kraadi. Jahedas oleku pikkus on ajatatavatel sibullilledel liigiti erinev: enamikule tulpidele sobib 15–18 nädalat, nartsissidele 12–15 nädalat, hüatsintidele kümme nädalat, kobarhüatsintidele aga viisteist nädalat. Kui millegipärast juhtub, et temperatuur väga kõigub või on hoiuruumis mõnda aega soovitust kõrgem, siis see venitab jahedaperioodi pikemaks. Muld hoidke pottides niiske, kastmissagedus oleneb ruumi õhuniiskusest, seda tuleb teha nädala või kahe tagant. Kui sibulad jäävad kuivale, siis tekivad nn paberõied, mis ei avane. Üle kasta aga ei tohi, siis lähevad sibulad mädanema.

Kui usute, et teie ajatuslilled on juba piisavalt jahedas olnud, tooge potid sooja ruumi, kasvud on siis tavaliselt mõne sentimeetri pikkused. Kasvuruum olgu võimalikult valge, sest hämaras toas jäävad kasvavad varred nõrgaks. Kui läbitud jahedaperiood oli piisav, kasvavad lilled valges toas ruttu ja õisi näete juba kolme-nelja nädala pärast. Sirguvaid lilli kastke korralikult. Kui õiepung hakkab juba värvi näitama, kuid on alles pisike, siis laske tulbil areneda jahedamas ruumis.

Kui panite kõik lillesibulad juurduma ühel ajal, kuid tahate õisi kauem nautida, siis ärge kõiki anumaid korraga sooja tooge, hilisemaks õitsemiseks hoidke potte kauem 2 kraadi juures.

Lillesibulad külmutuskappi

Kel sobivat hoiuruumi pole, saab ajatamisel appi võtta külmiku, mis asendab jahedat ruumi. Tulbisibulad pange siis marlist või muust hõredast kangast kotis vähemalt 12 nädalaks külmiku põhjale juurviljade hoiukarpi. Kui jahedaperiood on läbitud, istutage sibulad ühe- või mitmekaupa pottidesse, nii et sibula tipp paistab mullast välja. Muld kastke korralikult märjaks. Tõstke potid kõige valgemale aknalauale ja kontrollige aeg-ajalt, kas muld on parajalt niiske. Õisi näete umbes pooleteise kuu pärast.

Külmik aitab hädast välja ka siis, kui saite mõne toreda tulbisordi hilissügisel, mil külmade tõttu ei tasu lillesibulaid ka tavalisest sügavamale mulda istutada. (Sügavamale istutamise nipp on hilinejaid tihti aidanud, ei maksa ka karta, et varred jäävad liiga lühikeseks.) Külmkapis hoitud tulbisibulad istutage kevadel esimesel võimalusel maha, tulbid ei pruugi alati samal aastal õitseda jõuda, kuid vähemalt sibulad ei lähe raisku. Kui külmikus ruumi pole, hoidke tulbisibulaid väljaistutamiseni keldris mulla või turba sees.

Asjaarmastajale on sibullillede ajatamine lihtsalt üks põnev üritamine, mida kroonivad edu korral armsad õied. Tootjale, kel on (lõike)õisi või kauneid nartsissipotte tarvis näiteks jõuluks, sõbra- või naistepäevaks, on see aga tõeline täppistöö, kuigi nemad ostavad selleks tavaliselt Hollandist nõuetekohaselt kasvatatud ja ettevalmistatud ajatussibulaid, mis on juba läbinud õiealgmete väljakujunemiseks vajaliku termotöötluse. Loodetud tulemuse võivad ikkagi rikkuda väikesedki kõrvalekalded ajatusre˛iimis.

Kui tahate ajatamise suuremalt ette võtta või õisi kindlaks tähtpäevaks saada, siis leiate parimaid nõuandeid kogenud lillekasvataja Andi Normeti raamatust „Sibullillede ajatamine”.

Õitsvad sinililled ja priimulad

Ajatuskatseteks sobivad ka mitmed püsililled, näiteks harilik sinilill, varretu ja kõrge priimula (taime leherosetis peab olema vähemalt viis ilusat ja tervet lehte), harilik nurmenukk, Kaukaasia kitsekakar, sarvkannike, aediiris ja kääbusiiris, isegi Arendsi jt madalakasvulised astilbed. Nende noored taimed (iiriste risoomid) tulnuks juurdumiseks potti istutada aga juba septembris või oktoobri esimestel päevadel. Püsikutele sobib hästi kompostmuld, kuhu on juurde segatud natuke liiva ja kompleksväetist. Ärge jätke taimi potis kuivale. Novembris tuleks ajatustaimede anumad viia jahedasse (paras temperatuur on mõned kraadid alla nulli) ruumi või katta õues kuivade puulehtede ja kuuseokstega, võimalusel kuhjake katteks ka lund. Taimede tuppatoomist võib alustada juba jaanuaris, algul hoidke neid mõnel päeval kohanemiseks jahedas ruumis, et muld ühtlaselt soojeneks, ja edasi 15–20 kraadi juures. Sinililled ja sarvkannikesed hakkavad õitsema juba kahe nädalaga, priimulad ja nurmenukud kolmega, teistel kulub selleni jõudmiseks kuu või kaks.

Tagasi üles