Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kasvuhoone tahab talveks kordaseadmist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sügistormid ja talv on kasvuhoonele tõeline proovikivi. Nüüd selgub, kui tugev on raam, kui vastupidav on konstruktsioon ja mis juhtub suure lumega. | FOTO: Erik Prozes / Postimees

Kui kasvuhoone on selleks hooajaks oma töö tublilt teinud ja saak korjatud, on aeg kasvuhoone talveks ette valmistada, et uuel hooajal uue hooga alustada.

Esimene töö on puhastada kasvuhoone ära kõigest, mis on sinna jäänud taimede kasvatamisest: tokid, nöörid, vanad varred jne, ütleb osaühingu Dilar Kasvuhooned esindaja Pavel Larin.

Rodoaed.ee ekspert Kalev Pärtna soovitab tomati- ja kurgivarred maapinnalt maha lõigata ning need ära põletada, mitte komposti visata. Niimoodi ei levi haigused, pealegi on tomativarred ja -lehed kergelt mürgised ning kompostimuld ei vaja neid.

Kes on kasvatanud tomateid ja kurke kasvukottides või ämbrites-konteinerites, võib juuri täis kasvanud vana mulla julgelt komposti viia, lubab Kalev Pärtna. Kui taimed on kasvanud lahtises pinnases, siis tuleks muld läbi kaevata ja juured eemaldada – niimoodi saab pinnast talveks õhutada ja uuele energiale avada. „Külm, mis pinnasesse pääseb, hoolitseb juba ise võimalike kahjurite eest,” ütleb ta.

Kui taimed olid hooajal haiged, siis tuleks Pavel Larini sõnul mulda töödelda spetsiaalsete vahenditega või vahetada mulla pealmine kiht umbes kümne sentimeetri ulatuses välja.

Pindade puhastamine

Järgmine samm on kasvuhoonekonstruktsioonide hoolikas puhastamine. Nii klaas- kui ka polükarbonaatkasvuhoone võib Kalev Pärtna soovitusel lihtsalt voolikust survega üle lasta nii seest kui ka väljast. „Survepesuriga saab alumiiniumprofiili õnarustest välja uhtuda liiva ja mustuse ning klaasidelt-plaatidelt lahtise mustuse.”

Pavel Larini sõnul on head abimehed pesuvahendid ja pehme lapp, mis aitavad mustusest lahti saada ka kõige keerulisemates kohtades. Mitte mingil juhul ei tohi aga kasvuhoonet kraapida või liiga kareda pesukäsnaga tugevasti hõõruda. Näiteks polükarbonaatkasvuhoonel on ühel pool UV-kaitse, millele võib nii liiga teha. „Kõige parem on müüjalt täpselt üle küsida, milline vahend pinna hooldamiseks sobib,” soovitab Pavel Larin.

Kalev Pärtna sõnul võib survepesu ja pesukäsna kasutada ka vaheldumisi, kuni lõpptulemuseks on läikiv ja särav kasvuhoone. „Enne käsna ja puhastusvahendiga pesemist tuleb kindlasti vooliku või survepesuriga kogu lahtine mustus ja liiv maha loputada, nii väldime pinna kriimustamist. Kui survepesuriga on esmane mustus maha uhutud, saame seebise lapi või pesukäsnaga pinnad üle pesta ja uuesti pesuriga üle uhtuda. Nii saame sätendava pinna, mis näeb välja peaaegu nagu uus,” õpetab ta.

Klaaskasvuhoone puhastamine ei erine Kalev Pärtna selgitusel kuigivõrd tavaliste akende puhastamisest. „Kasvuhoone klaasidena kasutatakse tänapäeval juba standardina 4 mm karastatud ja lihvitud turvaklaasi. Kuna see on peaaegu samasugune klaas kui elumaja akendel, käib peseminegi samamoodi. Kui soovite päris kirgast pinda ilma kuivanud vee täppideta, siis tasub pesta ja kuivatada kummiga,” selgitab ta.

Tööde järjekord

Pesemissuund on kasvuhoones suunaga väljapoolt sissepoole ja ülevalt alla. See tähendab, et kõigepealt pestakse survepesuriga põhjalikult kasvuhoone konstruktsioon, uksed ja luugid ning uhutakse esmasest mustusest puhtaks kasvuhoone plaadid ja klaasid. „Seejärel pestakse vahendiga plaatide pinnad ja klaasid ning loputatakse üle ja kuivatakse, kui vaja,” kirjeldab Kalev Pärtna. Ülevalt all suund aga tähendab seda, et enne pestakse katus ja seal allapoole seinad. „Et oleks kergem allapoole mustusega võidelda. Samamoodi seestpoolt, enne lagi ja siis seinad.”

Hoolduse viimane etapp on Pavel Larini sõnul kontrollida, kas kõik uksed, aknad, tihendid jne on korras, ning vajadusel neid õlitada ja parandada.

Talv on katsumus

Sügistormid ja talv on Kalev Pärtna sõnul kasvuhoonele tõeline proovikivi. „Nüüd selgub, kui tugev on raam, kui vastupidav on konstruktsioon ja mis juhtub suure lumega,” nendib ta. Kui tegemist on nõrga konstruktsiooniga kasvuhoonega, võib see Kalev Pärtna sõnul tormile kergesti alla vanduda. Kahju ennetamiseks tasub õrnemasse kasvuhoonesse panna lagedele püsttoed ning diagonaaltoed trossidena.

Vene ümarkatusega kasvuhoonele on suurim oht aga lumeraskus, kuna selle raam koosneb paljudest lühikestest osadest. „Kokkukukkumist ei saa päris välistada, aga saab palju vastupidavamaks muuta, kui lisada püsttoed näiteks laudade näol kogu pikkuses,” sõnab Pärtna. Vanemate puuraamidega klaaskasvuhoonele saab aga lumega saatuslikuks väike katusekalle ning suur kaal. „Kui sellisele katusele sajab lumi, mis sulailmaga märjaks läheb, ongi lõpp käes,” hoiatab asjatundja.

Ka siis, kui aias on modernne tugeva raami ja paksu polükarbonaadiga kasvuhoone, ei tasu sedagi täielikult talveunne unustada. „Ükski kasvuhoone ei ole mõeldud kandma mitme tonni raskust märga lumekoormat. Tugevamad mudelid ei pruugi küll kokku kukkuda, aga oma kasvuhoonet viimase piirini proovile panna ei ole ka vaja. Oleme alati soovitanud talvel suurte lumetuiskude ajal käia oma kasvuhoonet vahel vaatamas ja katuselt lumi maha tõmmata. Nii nagu käite jõuluajal lindudele metsa maiuseid viimas, nii käige ka kasvuhoone juurest korra läbi ja ta on teile kevadel selle eest väga tänulik,” soovitab Rodoaed.ee ekspert Kalev Pärtna.

Tagasi üles