Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Turismitalu pidamine on eluviis

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maria talu perenaine-peremees Riina ja Enn Rand peavad tähtsaks, et klient lahkuks positiivsete emotsioonidega. | FOTO: Toomas Šalda

Pärnu-Tõstamaa tee ääres asuva Maria talu perenaine-peremees Riina ja Enn Rand kinnitavad, et igas nende ettevõtmises on aukohal rahvuslik alatoon ja ajalugu. Pärnumaa ühe tuntuma turismitalu põhimõte on, et tuleb olla hästi loov ja konkurente ühe sammu jagu edestada. „Kui tekib mõni väärt idee, peab kohe katsetama ja järele proovima,” on perenaine veendunud.

Kõige rohkem rõõmu teevad neile toredad kliendid ja nendega vahetu suhtlemine, kui klient lahkub siit positiivse kogemuse võrra rikkamana ja tahab tagasi tulla. Talu tegemisi veavad Riina ja Enn ühiselt. „Proua juhtida on kogu turundus, tema on kael, mis keerab. Mina arvan muidugi, et olen kõva peremees, aga tegelikult on Riina talu hing,” tunnistab Enn aupaklikult.

Vanavanaisa talu

Maria talu (varasema nimega Mulgu) rajas Enn Ranna vanavanaisa Jaan koos abikaasa Maria ja kolme pojaga. „Vanavanaisa sai Vabadussõja järel siia kakskümmend hektarit maad, nende varasem popsikoht asus siit umbes pool kilomeetrit eemal.1944. aasta sügisel emigreerusid kaks nooremat poega paadiga Rootsi. Minu vanaisa, kolmest pojast vanim, Aleksander, jäi koju. Oli kõva põllumees, armastas väga loomi ja loodust, ei tahtnud talu jätta. 1944. aasta kevadel sündis minu ema, ju oli üks kodumaale jäämise põhjus seegi, et väikese lapsega ei tahetud ohtlikku merereisi ette võtta. Oli ka õnne, et neid ei küüditatud,” jutustab Enn talu ajaloost. Kõike, mis vanast ajast säilinud, püüavad Rannad säilitada ja külalistelegi eksponeerida – hooned, tööriistad jpm. Üks põlvkond jäi talupidamisel siiski vahele. Ennu ema, ema õed ja vend elasid nõukogude ajal Pärnus, kuid oma lapsepõlve koolivaheajad ja nädalalõpud jõudis poiss siin veeta. „Koht kasvas südamesse ja kui üheksakümnendate alguses avanes võimalus talu ja maad tagasi saada, ei tekkinud kõhklust,” meenutab tänaseks juba ise kolmekordne isa. Vanaema oli talu kinkinud Ennule, kes 1991. aastal alustas selle taastamist. Aasta hiljem kohtas ta oma tulevast abikaasat Riinat, kes on Eesti üks esimesi turismigeograafia magistrande ja kes selleks ajaks oli turismiga juba ka töiselt seotud. Kuna otsustati luua turismitalu, vahetati talu nime – Mulgust sai Maria, tundus atraktiivsem. „Algselt oli see Maria motell, paljud nimetavad meid tänaseni nii, aga tegelikult teeme tööd selle nimel, et nimena kinnistuks Maria talu,” selgitab perenaine Riina, „vastab täpsemalt koha sisule.”

Avapidu peeti 23 aastat tagasi

Maria motelli avapidu peeti 1993. aastal. „Alustasime ühe toa ja rehetuppa kohandatud restoraniga. Valmis oli ka härrastetuba ehk esikammer. Esimesed ööbijad olid soomlased,” on Ennul täpselt meeles. Peagi lisandus kaheksa tuba ja asi andis juba motelli mõõdu välja.

Kui viia jutt turismitalu pidamise majanduslikule poolele, tunnistavad mõlemad, et rikkaks saamiseks on nende valitud tee üks raskemaid. „See on ühe pere äraelamise viis ja võimalus, mitte enamat,” kinnitab Riina. Peale oma pere töötab talus aasta läbi kuus-seitse inimest, suvel tulevad lapsed appi. Maid on juurde ostetud ja kaugemad tükid lähemale vahetatud, kokku on talul tänaseks umbes sada hektarit maad.

Üks tähtsamaid Maria talu tegevusi on olnud hobuste kasvatamine, ka müügiks. Praegu siiski aretusse väga ei panustata, põhirõhk on hobuturismil – ratsutamine, vankri- ja reesõit, lisandunud on hobuteraapia, lastele pakutakse ponisõitu.

Suvepealinna lähedal asumisest pererahvas otsest tulu tõusvat ei näe. „Pigem on meie trump mere ja Munalaiu sadama lähedus ning lai teenusevalik: majutus, toitlustus, seminarid, pulmad, matkad, töötoad, samuti ratsutamine, rahvuslik programm, palliplatsid, jahipidamine ja palju muud. Meil on hulk koostööpartnereid, tänu kellele saame pakkuda neidki elamusi ja tegevusi, mida ise ei suudaks, näiteks süsta- ja räätsamatkad. Teenuste ringi laiendamisel pole piire. Uusi huvitavaid asju tuleb pidevalt juurde mõelda, sest kogemus ütleb, et keegi hakkab ikka varsti järele tegema ja püsikliendid tahavad värskeid elamusi saada,” jutustavad nad.

Investeeringud PRIA toetuse abil

Kui 23 aastat tagasi alustati ühe ja veidi hiljem jätkati kaheksa toaga, siis 2010 valmisid PRIA toel uued majutushooned, kapitaalselt renoveeriti ning ehitati suuremaks peamaja, rajati ratsamaneež.

„Nägime, et meil on kaks võimalust: lõpetada kõik ära või teha nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt suur hüpe. Väiksena on Eestis ikka väga raske end ära majandada, kui, siis ainult kahekesi ilma lisatööjõuta. Kuna saime PRIAlt oma taotlustele positiivsed vastused, otsustasime riskida ja edasi minna,” ütleb Enn. Eelpool nimetatule lisaks rajati 2013. aastal Jõuluvana Korstna talu, mille tegemisi veab jõuluvanade konverentsi idee üks autor ja mootor Mart Tõnismäe. Korstna talus elab jõuluvana koos memme, päkapikkude, hobuste, jäneste, ämblike, muttide, lindude ja paljude teiste suurte ja väikeste sõpradega, kes teevad aasta läbi kõige tähtsamaid ja vähemtähtsaid ning hoopistükkis tähtsusetuid asju. Kõige töisem aeg jääb siin mõistagi aasta lõppu, aga kohvik tegutseb palaval suvelgi, praegusel aastaajal tulla soovijad, peamiselt laste sünnipäevade pidajad, peavad aja kinni panema.

Perenaine Riina tuleb jutuga tagasi PRIA toetuste juurde ja tõdeb, et sageli mõtlevad inimesed, et mis teil viga, olete nii palju toetust saanud, aga ei arvestata, et kunagi ei anta kellelegi toetust mingi plaani elluviimiseks vajalikus täismahus, vaid ise peab leidma vähemalt poole. Mida suurem projekt, seda suurema summa pead ise panustama. „Pidime võtma laenu ja teeme nüüd kõva tööd, et seda tagasi maksta.” Peremees kinnitab, et tegelik kulu on lõpuks ikka suurem, kui algselt projekti kirjutatud ja lisakulu tuleb endal kanda. Näiteks trasside ja biopuhastite ostmiseks või alajaama rajamiseks (kahasse Eesti Energiaga) minevat raha ei kata keegi teine, aga ilma nende investeeringuteta ei saa käivitada seda, mille peale toetuse said. „PRIA on käinud kontrollimas ja meil on kõik korras ehk sihtotstarbeliselt tehtud,” rõhutab peremees.

Investeeringud on end õigustanud. „Maria talu edukad aastad algasid aastast 2011. Meil on 25 hotellituba, seminariruumid ja kõik vajalik täispaketi pakkumiseks. Ratsakeskust tahame siiski veel arendada, maneeži külge oleks vaja uut talli ja veel mitut hoonet, muu taristu – ratsutamisväljakud ja metsarajad – on juba praegu väga head. Samuti peaks avardama seminaride ja konverentside korraldamise võimalusi, sest sellele on nõudlust. Jõuluvana Korstna talu töötab väga hästi, aga siingi on edasiminekuks variante,” ei taha Rannad tehtuga piirduda.

Konkurents on hüppeliselt kasvanud

Viimaste aastate kohta ütleb perenaine, et taluturismis on konkurents hüppeliselt kasvanud: „Kõik ootame Tallinna poolt tulijaid, seal on lihtsalt kõige rohkem inimesi ja raha, aga Tallinn on nüüd turismitaludest tihedalt sisse piiratud, mis võimaldab ettevõtetel väljasõite planeerides juba transpordikulu pealt kokku hoida. Tõstamaa vallas tegutsejal on keeruline oma pakkumistega konkurentsis püsida.”

Peamine Maria talu sissetulek tuleb ettevõtetest püsiklientidelt, kes siin oma koolitusi, seminare, suvepäevi jms peavad. Suvel on tavapärane, et mõni ettevõte paneb kogu kompleksi nädalavahetuseks kinni, üksikkliendile saab pakkuda majutust ja teenuseid enamasti pühapäevast neljapäevani. Aga on ka ettevõtteid, kes sätivad oma koolitused nädala sisse ja suvel satub siia turiste kogu maailmast.

Turismitalu edukus sõltub majanduse hetkeseisust. Esimesed asjad, mille pealt kokku hoitakse, on meelelahutus, majutus jms. „Meil on küll väga head majutusruumid, aga kui mõni aasta tagasi jäädi reeglina ööbima, siis nüüd tuuakse rahvas bussiga kohale ja viiakse koju magama,” kirjeldab Enn. Kui toetuse saamise perioodid on läbi, langeb koolituste ja seminaride arv märgatavalt. Näiteks MTÜd, kes ei saa toetusraha, ei saa endale väljasõite ja ürituste korraldamist lubada. Sama on suvepäevade ja jõuluüritustega, kehvemal ajal ei taheta neid suuremalt pidada.

„Meil on väga raske oma tegevuses midagi prognoosida. Ainus, mida prognoosida saame: uuest aastast tõuseb majutusteenuste käibemaks. Meie hinda ei tõsta ning paraku kulud kasvavad. Välismaalased ütlevad, et Eestis on nii kallis majutus, aga meie, näed, ei tule praeguste hindadegagi välja. Asi on selles, et väga palju meiesuguseid majutusasutusi on Eestis ELi raha abil  korda tehtud, aga teine pool tuleb ju endal katta. Me lihtsalt peame kliendilt selle raha küsima, et saaksime laenud ära maksta. Vanas Euroopas on kõik juba ammu üles ehitatud ja sealsed majutusasutuste omanikud ei pea võlgade pärast muretsema.”

Pootsi-Kõpu õigeusukiriku taastamisest

Maria talu peremehe Enn Ranna üks missioon on vedada Pootsi-Kõpu õigeusu kiriku taastamist. „Alustasime kohe üheksakümnendate alguses, kui hakkasime lihtsalt kirikut ja selle ümbrust korrastama. Tahtsime, et meie laulatus toimuks just seal. Kogudus oli kadunud, kõik lohakil ning lagunemas. Tõime tagasi kirikukella, panime vaibad maha, Riina õmbles uued katted. 1994. aastal meid seal laulatati. Pärast on kirikusse kaks korda sisse murtud ja varastatud ikoone, lühtreid, kell jpm. Kirikuröövlid on inimkonna kõige madalam klass. Kolm aastat tagasi saime täiendava hoo sisse tänu tollasele riigikogu liikmele Annely Akkermannile, kes kutsus üles tegutsema ning ühtlasi toetas meid. Katuse altaripealne osa sai korda tehtud, paigaldatud uued vihmaveerennid, tehtud kivitööd, taastatud korstnad. Riigi pühakodade projektist saime selleks vahendid. Järgmisel aastal renoveerisime ülejäänud kolm külgmist osa, rahaliselt toetasid nii riik kui ka eraisikud. Nüüdseks oleme jõudnud selleni, et aasta lõpuks saavad remonditud kõik kiriku viis torni, kirikul on uus katus, taastatud ristid. Sel aastal võtsime ette kiriku nelitise, mis koosneb viiest tornist. Peamine on Kristuse torn ja igas nurgas neljale evangelistile-apostlile (Markus, Matteus, Luukas, Johannes) pühendatud tornid. Riigi toetusena saime töödeks ja materjalideks üle poole summast, aga palju on abi olnud ka Tõstamaa valla toest, organisatsioonide ja eraisikute annetustest. Suur tänu näiteks Pärnu Rotary klubile, kes oma tänavuseks aasta teoks valis just meie kiriku Kristuse torni taastamise toetamise. Aitäh neile kõigile!”

Tagasi üles