Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Harrastuspüüdja usub, et koha alammõõdu ajutine vähendamine Peipsil toob kaasa rikkumisi

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Ansu / Postimees

Maa Elu toob ära kokkuvõtte toimetusega ühendust võtnud harrastuskaluri kirjast, mis sisaldab tõsiseid etteheiteid mitmele instantsile ja huvigrupile. Loodame, et alljärgnevat saab pidada suures osas mustaks stsenaariumiks, kuid Mardi (nimi muudetud, isik toimetusele teada) kiri on liiga argumenteeritud ja asjatundlik, et see lihtsalt sahtlisse visata.

Oleme veendunud, et enamikku kala ja kalandusega seotud isikutest see ei puuduta, ning loodame, et järgnev mõjub hoiatusena neile, kes seadusi valesti tõlgendavad.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi määrus, mille kohaselt kehtib Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel alates 15. septembrist kuni ahvenapüügi peatamiseni kohale väiksem alammõõt, tekitab kogenud harrastuspüüdjates tõsist pahameelt ja nõutust, kirjutab kümneid aastaid aktiivse harrastuspüüdjana tegutsenud mees. „Koha alammõõdu isegi vaid ajutine langetamine kahekümnele sentimeetrile (pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni) tekitab võimaluse sellises mõõdus väikest kala massiliselt turule tuua.”

Tegemist on kala töönduspikkusega, mida kalapüügieeskirjas tähistatakse väikese l-tähega. Väiksem alammõõt kehtib, kuni maaelu minister ahvenapüügi peatab, arvatavasti oktoobri alguses. Pärast seda kehtib kohale kalapüügieeskirjas sätestatud alammõõt vastavalt 40 (l) ja 46 (L) cm, selgitab portaal www.kalastusinfo.ee, kust saab lugeda ka põhjendust: „Peipsi järve röövtoiduliste kalaliikide toidubaas on viimastel aastatel tugevalt vähenenud seoses looduslike tingimuste halvenemisega. Selle tagajärjel koosneb kohakari isenditest, kes ei ole saavutanud eeskirjakohast alammõõtu ning 2016. aasta teisel poolaastal ei oleks võimalik teha põhja- ja pöörinoodaga püüki ilma koha alammõõtu vähendamata. Väiksem alammõõt kehtib nii kutselisel püügil kui ka harrastuspüügil.”

Mart aga näeb asja hoopis teisest küljest. Tekitati reaalne oht, et Pärnu lahe alamõõduline koha muudetakse „seaduslikuks”. Siit püütud alamõõdulist ahvenat müüakse ja käideldakse Peipsi ning vahest ka Läti dokumentidega, kus samuti alammõõt puudub. Keskkonnainspektsioon võib seda kahtlustada või isegi teada, aga neil puuduvad vahendid ja raha, et tellida laboratoorne analüüs, olgu siis soomuse järgi või geneetiline. Kui paber on, oled õige mees, peaasi et otse merel vahele ei jää. Nüüd tehti kohale sama asi! Päritoluekspertiisi meil ei tehta ja samuti ei saa kindlaks teha, kas kala külmutati kolm või viis kuud tagasi. Kui nüüd kolme kuu pärast hakata seda Peipsi beebikoha (mis 20 cm juures on ju lausa maim) turustama … Tean, et enamik kalamehi on ausad, aga väidan kindlalt, et Peipsi äärest leiab nii mõnegi kutselise kaluri, kes teatud meelehea eest vajaliku allkirja annab. Piisab, kui ostad tuttavalt kalurilt paberite kohaselt saja euroga kümme tonni koha, kuigi too kalur pole seda iial ise püüdnud. Nii ongi külmhoonetes hulganisti ettetapetud „seaduslikku” beebikoha. Euroopasse alamõõdulist koha enam turustada ei saanud, kui aga nüüd on olemas võimalus L-46 cm asemel püüda l-20 cm pikkust koha, siis läheb koha noorjärk väga kõrge hinnaga otse restoranidesse. Üks ja sama skeem toimib pidevalt ja keegi midagi ei tee, kuigi kõik teavad, et seadust rikutakse. Minusugusel pole võimalik midagi tõestada, sest siis leitakse ihtüoloog, kes kirjutab tagantjärele uuringu, mille alusel antud otsus tundus õige,” on Mart nördinud. „Eelmisel aastal kirjutas Postimees, kuidas Tartus olid Rimis müügil alamõõdulised Peipsi kohad, tagantjärele selgus, et värske roogitud koha oli aasta varem püütud Peipsist, kui lubatud alammõõt oli 25 cm. Ma ei usu neid pabereid, pigem olid need kalad Pärnu lahest pärit. Pikad sõjad on sel teemal maha peetud, üks sentimeeter aastas alammõõtu tõstetud ja nüüd korraga kõmm!, vahet pole, mis mõõdus, tapame kõik maha. Miks tõstetakse koha alammõõtu aastast aastasse (plaani järgi ju järgmistelgi aastatel alammõõt suureneb), kui kala pole võimeline sellesse mõõtu kasvama, nii tehakse ju masstapuseadusi? See on sama absurdne, kui vähendada piirkiirust 100lt 90le, aga enne jõule teeme ministri äranägemise järgi 200 km/h tsükli, või kaks kuud kaks promilli joovet lubatuks.

Aastaid on kalateadlased võidelnud alammõõdu tõstmise pärast, kuna kala ei saavat muidu suguküpseks. Nüüd väidab keegi, et kala ei kasva pooltki nii pikaks ja püüame poole lühemad välja. Kus loogika on? Kas püügivahendid, mis ei võimalda kala suurust püügi ajal valida, on ikka vajalikud ja kasulikud meile ning kalastikule?”

Mart leiab, et kui selliseid otsuseid vastu võetakse, peaks selgituses olema vastatud küsimustele: kes selle otsuse vastu võttis; millistele uuringutele tuginedes, millel ja missugusel uuringul põhinevad väited söödakala kadumisest; milline ihtüoloogiline uuring tõestab väidet, et Peipsis on liialt täiskasvanud koha, mis pole alammõõtu täis kasvanud; milline on kvoot või missuguse mahu pealt selline kala noorjärgu hävitamine lõpetatakse; kes need uuringud tellis, kes rahastas, miks selline uuring üldse telliti, kellele sellest kasu on. Kindlasti ei ole sellest kasu kaladele, on mees veendunud. „Kõige kummalisem on väide söödakala vähenemise kohta halbade ilmastikuolude tõttu! Siiani on kõik väitnud, et need on üle pika aja just väga head. Kuidas kasvab ahven nii ruttu mõõtu, aga koha jääb alatoitumusest kängu? Absurdne väide.”

Kommenteerib Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask:

Küsimus ahvena ja koha alammõõdu kohta (kuidas ahven kasvab mõõtu ja koha seda ei tee): Peipsis ahvenal alammõõtu ei ole ja seega võib öelda, et kõik ahvenad on mõõdulised. Kas see on mõjunud laastavalt ahvena arvukusele meres? Pigem mitte, kuna ahvenasaak on meres viimasel ajal kasvuteel ja saak oli eelmisel aastal meres üle ootuste hea.

Koha püütakse Peipsis põhiliselt võrkudega. Võrgupüük Peipsil toimub võrreldes merega väga lühikest aega. Viimastel aastatel ei ole talvist jääalust võrgupüüki saanud teha, jääolud ei ole lubanud. See mõjutab suuresti koha arvukust Peipsis ja praegune võrgusaak, kus on vaid väga suur koha ja väikest kala ei ole, on korralik.

Põhjanoodaga püügil lubatakse püüda väiksemat koha lühiajaliselt (eelmisel aastal toimus püük põhjanoodaga vaid kuuel päeval) ja sel aastal on tõenäoline, et püük ei kesta üle kahe nädala. Erinevalt merest on Peipsil kehtestatud kalapüügil kõigile liikidele kvoodid ning see tagab säästlikuma püügi. Kuigi ahvena püügil Peipsis alammõõtu kehtestatud ei ole, siis kvootide kehtestamine on andnud kaluritele kindluse, et varusid jätkub ning püütavad saagid on viimastel aastatel stabiilsed. Et vältida kohade varjatud suremust, on aastaid arvestatud lubatud kvoodi hulka ka need väiksemad kalad, mis põhjanoota ikkagi satuvad.

Seda, et koha alammõõdu vähendamine seab ohtu mereäärsete kalurite sissetulekud ja ka koha arvukuse (realiseeritakse Peipsi ja Läti dokumentide alusel merest püütud alamõõdulist kala), on pigem hüpoteetiline. Nagu kirjutises mainitakse, on enamik kalurid seaduskuulekad. Kindlasti on üksikuid kalureid, kes rikuvad korda: kasutavad keelatud silmasuuruste või ehitusega püügivahendeid, asetavad püügile lubatust enam püügivahendeid, püüavad alamõõdulist kala või püüavad keeluajal, aga see ei näita kindlasti meie kalanduse kogu tegelikkust. Seaduserikkumistega tegeleb Keskkonnainspektsioon jätkuvalt ja püüab anda endast parima.

Rimis eelmisel aastal müügis olnud alamõõdulise koha kohta saame öelda, et põhjalikult  kontrolliti kogu kala liikumise ahelat ning selle juhtumiga ei olnud seotud mereäärsed kalurid ega ka sealt kala kokku ostvad ettevõtjad. Kogu kala liikumise ahel oli seotud vaid Peipsi ääres tegutsevate ettevõtjatega ning oleme veendunud – see kala ei olnud püütud merest.

Kui kellelgi on siiski täpset infot ebaseaduslikust tegevusest, milles artiklis juttu, siis sellest tuleks teada anda Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Liivika Näks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik:

Kahjuks ei saa võrrelda rannikumere ja Peipsi järve koha ja nende varude seisu. Rannikumere koha alammõõtu on vaja tõsta, et kala saaks vähemalt ühe korra enne kudemist järglasi anda. Peipsil koha kudekoondisega selliseid probleeme ei ole ja kudevat kala on erinevalt rannikumerest mitme põlvkonna jagu.

Lubatud püügivõimaluste kehtestamisel on arvesse võetud liikide ja nende eri põlvkondade arvukust ja kasvuprognoosi. Sisse arvutatakse ka noorjärkude hukkumise võimalus kas siis loodusliku või püügisuremuse läbi. Peamine kohapüük käib nakkevõrkudega, mille silmasuurus on reguleeritud nii, et alamõõduline kala sinna jääma ei peaks. Kui jääb, siis väga väike kogus, mille kalur võib kaldale tuua, kuna nakkevõrgust tagasi lastud kala üldjuhul ei ole eluvõimeline.

Võrreldes rannikumerega on aga Peipsil nakkevõrgu kasutamise aeg tunduvalt lühem, peamiselt sügisel ja talvel (kui jääolud võimaldavad). Samuti püütakse koha mõrdadega, millest on alamõõdulist kala võimalik elusana vette tagasi lasta. Kolmandaks püügivahendiks on sügishooajal väga lühikese ajavahemiku jooksul (2015. aastal vaid kuuel päeval) kasutatavad noodad, peamiselt põhjanoot. Noodapüügi peamine saakkala on ahven, mis moodustab saagist tavaliselt üle 70%, koha 15–20%. Püügimetoodika on aga kahjuks selline, et eluvõimelist kala, ei mõõdulist ega alammõõdulist, sealt tagasi lasta on peaaegu võimatu ja hukkumisele määratud kala arvestatakse väljapüütava saagi hulka. See tingib koha alammõõdu muutmise noodapüügi ajaks. Noodapüük moodustab ahvenapüügist märkimisväärse osa, mistõttu on koha alammõõdu muutmine olnud põhjendatud. Samad tingimused kehtivad nii Eestis kui ka Venemaal.

Mis puudutab rannikumerest pärit alamõõdulise koha kantimist Peipsi järve saagi hulka, siis Keskkonnainspektsioon hindab selle tõenäosust väikeseks. Kala maaletoomisel kehtivad mitmed nõuded, mille täitmist Keskkonnainspektsioon riskipõhiselt kontrollib. Muu hulgas peab Peipsi järvelt, Lämmijärvelt ja Pihkva järvelt kalapüügilt naasev kalur oma saagi kohta eelteate tegema, Keskkonnainspektsioon kontrollib teateid ja paadis olevat kalakogust sadamates. Alates 2015. aastast saab kalapaate neil järvedel GPSi kaudu jälgida, see võimaldab teha täiendavat ristkontrolli. Geneetilise analüüsi võimalusi uuritakse ning hakatakse edaspidi vajadusel kasutama. Väide söödakala vähenemise kohta halbade ilmastikuolude tõttu on tingitud asjaolust, et Peipsi koha tähtsate toiduobjektide tindi ja rääbise varu on madalseisus ja seda osaliselt tingituna halbadest jääoludest järvel.

Ebaausaid inimesi on kahjuks igal alal, mistõttu kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui midagi kahtlast märgatakse, palume sellest Keskkonnainspektsiooni teavitada. Nii saame muuta keskkonna paremaks ja kalavarude heaperemehelikule haldamisele kaasa aidata.

Taustaks – kuidas otsused sünnivad?

Keskkonnaministri määruse aluseks, millega kehtestatakse püügiregulatsioon Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel, on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe alusel moodustatud kalapüügikomisjoni otsused. Kalapüügikomisjonis kokkulepitu alusel kehtestatakse püügivahendid, nende arv ja püüda lubatud kalakogused võrdselt mõlema riigi kaluritele. Need otsused tuginevad mõlema riigi teadlaste arvamusele ning lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritavast metoodikast. Eestis uurib Peipsi järve, Pihkva järve ning Lämmijärve järve kalavarusid Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja uuringutulemuste aruanded on avaldatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Tagasi üles