Mitme vihmapäeva järel säras Vändra mail taas päike, kuid kuna eelmisel päeval oli taevast alla tulnud 40 millimeetrit vett ja savikas maa nagu mört, mis veel kuivanud pole, siis valiti Eestis esimese ja ainsa kütusekulu ja rehvirõhkude seost tõestava katsesõidu koht teine: Rõusa küla põld.
„Oleksin ikka tahtnud näha, kuidas asi savimaa peal välja näeb, meil ju kõik põllud sellised,” nentis Vihtra küla talumees, kes uudistas ühena paljudest OÜ Optitrans ja Michelin Polska korraldatud sõite.
Päeva eesmärk oli rääkimise asemel näidata, kuidas põllutöödel pinnast kaitsta, säästa kütust, vähendada ajakulu ja pikendada rehvide kasutusiga. Koristatud viljapõllul oli välja mõõdetud 150 meetri pikkune töömaa ning ülesande täitmise ootel Baltic Agro Machinery John Deere’i 8R seeria 320hobujõulise mootoriga traktor, järel 6,2 meetri laiune sügavkobesti. Kabiini peale paigaldatud kaks klaastoru olid ääreni täis diislikütust, et uudistajad veenduksid, kumb testsõit 3,5liitrisest anumast vähem „joob”.
„Vändra on valitud asukoha ja selle pärast, et siinne osaühing on meie pikaajaline partner,” põhjendas huvilistele logistiliselt kättesaadavaimat valikut Optitransi hulgimüügijuht Silver Lang. „Katse seisneb selles, kuidas optimeerida traktori kütusekulu rehvirõhku vähendades, põllumehele tähendab see esmajoones kütuseraha kokkuhoidu, suuremat kiirust ja väiksemat töökulu.”
Katsesõit oli korraldatud nii, et üles pandud märkide vaheline lõik oli vaja John Deere’i traktoriga maasse lastud sügavkobestiga läbi sõita nii, et esimese ringi peal oli ühendatud mootoriga üks läbipaistvatest kütusetorudest ning rehvides oli tavapärane rõhk 2,0 baari.
Töökäigu lõppemise ajaks, mil traktor uuele ringile pööras, lülitati kütus ümber tavalise paagi peale ja vähendati rehvides rõhku. Siis algas kõik jälle otsast peale: 150meetrine põllulõik, sügavkobesti järel, pööre ning tagasi. Asjatundlikud uudistajad tormasid oma silmaga vaatama, kui palju kütust kulus nüüd teisest, sellele ringile ümberlülitatud torust. Selgus, et pool liitrit vähem kui esimese, rehvides rõhku alandamata ringi ajal.
Katse tegijad ning osaühingu Optitrans tegevjuht Mareck Pukk rõhutasid, et kõigi silme all näidatakse, mismoodi rehvi rõhku muutes kasvab töö efektiivsus, väheneb pinnase kokkusurumine ja kütusekulu. See aga tähendab põllumehele väiksemat väljaminekut ja paremat pinnase viljakust.
Testis kasutatava sügavkobesti kohta rääkis Baltic Agro Machinery OÜ müügiesindaja Simo Soop, et see masin on mõeldud kündi asendama.
„Tüükultivaator on mõeldud tavalise klassikalise künni asemel. Selle seadmega saab pinnases ka sügavamale minna ja kui näiteks vesi on põllu peal, siis kuni 35 sentimeetri sügavusele. Künniadraga saab minna vaid 15–20 sentimeetri sügavusele ning töö kiirus on ka tüükultivaatoril suurem,” selgitas ja võrdles Soop. „Meie põllud on kivised, sellepärast on tüükultivaatoril topeltvedru kivikaitse.”
Transporditööl on levinud rehvirõhk 1,8–2 baari, kuid põllutööl on sobivaim rehvirõhk 1,6 baari. Testi teisel töökäigul oli rehvirõhk esiratastes 1,2 baari, tagumistes 1,0 baari ning kütusekulu vahe testi väikesel vahemaal (300 meetrit edasi-tagasi) oli 17,6 protsenti.
„Kui mõelda mõnele teisele agregaadile siin masina taga, mis võib-olla veel sügavamalt töötab, ja sellele, kui palju masin aasta jooksul tööd teeb, siis arvestades 17,6 protsenti aasta peale, on vahe märkimisväärne,” tõdes Soop.
Moodsal ajal tulevad traktoristile abiks nutivahendid, nii on nutitelefonis olemas Michelinis välja töötatud rakendus, mis aitab kalkuleerida õiget rehvirõhku töötingimuste ja kasutatavate agregaatide järgi.
Uudistajate hulgas oli ka Vändra OÜ juhatuse liige insener Peeter Kitsnik, kellele testi tulemused ei olnud üllatus.
„Meie oleme seda viljelenud koostöös Michelini meestega juba paar aastat ja lasknud põllutööde ajal traktori rehvides rõhu alla ja transpordi ajal üles tõstnud,” möönis Kitsnik. „Aga see test on Eesti põllumeestele väga tänuväärne näitamine, et rehvirõhu õige muutmine annab väga suure kütuse kokkuhoiu ja lisab tööle kiirust.”
Kitsniku jutu järgi kasutab osaühing oma traktorirehvide juures nii-öelda kiirventiile, et saaks surve kiiresti rehvis maha ja sama kiiresti saaks surve uuesti rehvi tagasi, liigselt aega kulutamata.
„Kui vanasti oli nii, et kui uus rehv peale monteeriti, siis sinna jäänud rõhku keegi ei muutnud ja nii oligi, et pehmel põllul käisid masina rattad all ringi ja masin ei liikunud edasi. Asi muutus siis, kui hakati arvesse võtma rehvide kasutamistingimusi, jälgima rehvirõhku ja kasutama madalsurverehve. Meie kasutame põllutöömasinatel Michelini rehve ja see on ennast õigustanud,” rääkis Kitsnik.
Katsesõidud Pärnumaal teenisid eesmärki tutvustada uuemate põllumajandusrehvide kasutamise eeliseid: kasumlikkus, produktiivsus, usaldusväärsus ja keskkonnakaitse suurendamine.
„Michelin Group on rakendanud kogu tehnoloogia selleks, et pakkuda põllumehele täielikku madala rõhu tehnoloogia rehvide valikut, mis vastab nende vajadustele taimekasvatushooaja eri etappides,” lisas Mareck Pukk, kes aitas sõitudele kaasa Optitransi poolelt.