Kas keravälgu mõistatus on lahendatud?

Jüri Kamenik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keravälk
Keravälk Foto: Wikipedia.org

Lõpuks olen jõudnud tänapäevaste seisukohtade ja teooriateni, mis kirjeldavad keravälgu tekkimise põhjusi ja käitumise iseärasusi.

Tänapäevaste teooriate kohaselt tekib keravälk välgulöögi ja mitme aine koosmõjul. Ühe huvitava teooria esitasid Uus-Meremaa teadlased John Abrahamson ja James Dinniss. Nad uurisid välgulöögi mõju pinnasele ja jõudsid selle käigus järeldusele, et tähtsat osa keravälgu tekkes etendab räni ja selle aurustumine välgu toimel. Pärast aurustumist jahtub räni ülikiiresti ja tekitab nanokette, mis peaksid tugevasti helendama, sest toimub kiire oksüdatsioon. See teooria või mudel seletab samuti enamikku keravälguga seotut, sest selline reaktsioon on võimalik ja sellega kaasneb iseloomulik helendus, nanokettide kergus võimaldab keravälgul hõljuda, räniosakeste kattumine oksiidikihiga takistab kiiret lõpunipõlemist ja seega püsiks selline pall suhteliselt kaua stabiilne jne. Eksperimendi käigus saadigi iseloomulikke ränist nanokette, kuid mudelit tervikuna pole veel lõplikult tõestatud. Ka Brasiilia teadlased püüdsid seda teooriat kinnitada; väidetavalt saadi kuni pingpongipalli suurusi kerakesi, mille eluiga oli kuni 8 sekundit ja mille käitumine sarnanes keravälgu omaga.

Eksootilisemate teooriate kohaselt on keravälk must auk, mis tekkis Suure Paugu ajal, mida koguni „kontrolliti“ ühe iirlasest pealtnägija abil. Pealtnägija näitas kohta, kus keravälk kadus. Sealt leiti tõesti võimas kraav ja auk, kuid teooria pole elujõuline, sest nii väike must auk oleks juba Hawkingi kiirguse tõttu ammuilma aurustunud, st poleks ühegi valemiga püsinud üle 13 miljardi aasta.

Leidub veel üks huvitav loodusnähtus, millel on teatav sarnasus keravälguga – kett- ehk helmesvälk. On arvatud, et tegemist on joonvälgult keravälgule ülemineku vormiga. See nähtus on üliharuldane (üks välgu-uurija nägi seda 21 aasta jooksul vaid ühe korra mägedes – senini ongi nähtud peamiselt mägedes). Kuigi selle nähtuse täpsed põhjused pole teada, arvatakse tänapäeval enamasti, et tegu on tavalise joonvälguga, mille mõned osad on kas vaatleja eest varjatud või on välk väga ebaühtlase jämedusega, mistõttu ühed osad jahtuvad kiiremini kui teised, luues mulje kettvälgust.

Niisiis ei ole tänapäevalgi keravälgu tekkimise ja olemuse kohta ühtset teooriat, kuid võib arvata, et tegemist on mitme protsessi koosmõjuga: välgulöökide suur kuumus, reaktsioonid, elektromagnetväljad ja plasma tekkimine. Ka laborites ei ole tekitatud tõestatult reaalsusele hästi vastavat keravälku.

* * *

Eelmises ilmajutus oli ilma arengus kaks stsenaariumi: kuiv ja südasuviselt palav antitsüklon ja jahedamat ilma pakkuv idatsüklon. Mõlemad variandid osutusid õigeks, sest idatsüklon triivis tasapisi Karjala kohalt üle Eesti edelasse, hoides ilma jaheda ja sajuse. Seejärel pääses mõjule väga soe õhumass, nii et 21. augustil oli sooja mitmel pool üle 25 kraadi. 22. ja 23. augustil jahenes ilm taas.

Nädala vältel tugevnes Kesk-Euroopa kohal kuum antitsüklon, mille põhjaserv laotus lõpuks ka Eesti kohale, kuid ilmategijatena ütlevad oma sõna ka madalrõhulohud ja osatsükonid. Suurem osa nädalast on mõõduka suvesoojaga (päikese korral kohati ka üle 20 kraadi). 

Nädala lõpus ehk alates 26. augustist on ilmaprotsessid väga intensiivsed: üksteise järel on oodata lääne- või isegi põhjatsüklonite tormamist üle Skandinaavia, nende lõunaserva saabub antitsükloni äärt pidi troopiline õhumass. Tõenäolised on järsud ilmamuutused, mis toovad tugevat tuult, sajuhooge ja pikset, sekka rahulikumaid hetki. Sooja on selgema ilmaga üle 25 kraadi, pilvede ja saju all 20 kraadi. Ööd püsivad soojad, st üle 10 kraadi.

Eelmises ilmajutus oli ilma arengus kaks stsenaariumi: kuiv ja südasuviselt palav antitsüklon ja jahedamat ilma pakkuv idatsüklon. Mõlemad variandid osutusid õigeks, sest idatsüklon triivis tasapisi Karjala kohalt üle Eesti edelasse, hoides ilma jaheda ja sajuse. Seejärel pääses mõjule väga soe õhumass, nii et 21. augustil oli sooja mitmel pool üle 25 kraadi. 22. ja 23. augustil jahenes ilm taas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles