Külvatakse esimene rukkipõld aktsioonis „100 rukkipõldu ja miljon leiba Eestile!“

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rukkikuningas Hans Kruusamägi.
Rukkikuningas Hans Kruusamägi. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Täna, 24. augustil korraldavad Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit suure külvipäeva, millega algab ülemaaline aktsioon “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ettevõtmise esimese rukkipõllu külvab rukkikuningas Hans Kruusamägi. Külvipäev algab kell 12 kogunemisega Simuna rahvamaja juures Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.

"Eestlasele on oma leib laual tähendanud iseseisvust ja väärikat toimetulekut. Vanasõnagi ütleb ju, et kelle leiba sa sööd, selle laulu ka laulad. Eks me taha ikka oma laulu laulda. Ja sellepärast alustamegi nüüd, kui Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas veerandsada aastat ja ees seisab meie riigi sajas aastapäev, suurt ülemaalist aktsiooni oma rukkileiva esiletõstmiseks. Kutsume ühinema nii rukkikasvatajaid kui omamaisest viljast küpsetatud leiva sööjaid!", ütles Eesti Rukki Seltsi asepresident, rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Eesti Rukki Selts algatas tänavu kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. Liikumise üldisem eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Lähem eesmärk on teha omalaadne ja maitsev juubelikingitus Eestile.

"Alates Eesti taasiseseisvumisest on rukkikasvatus Eestis oluliselt vähenenud - kui 25 aastat tagasi kasvatati Eestis rukist koguni 60 000 hektaril, siis tänavu vaid 12 200 hektaril. Kahetsusväärselt on umbes kolmandiku võrra viimase 15 aasta jooksul langenud ka rukkitoodete tarbimine Eestis. Soovime selle ettevõtmisega väärtustada Eesti leiba ja kohalikku rukkikasvatust, et rukkist valmistatud väärtuslikud toiduained jõuaksid taas üha rohkem eestimaalaste toidulauale," ütles teraviljakasvatajaid, jahutootjaid ja leivatööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe. Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Seda saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva“ nime all tarbijateni. Teraviljakasvatajad on oodatud selle liikumisega liituma ja registreerima oma põld enne 15. septembrit 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel. Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga, mis on ühtlasi toetusavaldus alanud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles