9,7 miljoni eurot Kukruse aherainemäele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukruse aherainemägi.
Kukruse aherainemägi. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas eelmisel nädalal Kukruse aherainemäe keskkonnale ja inimeste tervisele ohutuks muutmiseks 9,7 miljoni eurose investeeringu.

„Uuringud näitavad, et mäe sees käiv utmisprotsess, mille tulemusena jõuab nii põhjavette kui ka õhku erinevaid kahjulikke aineid, ei lõppe veel nii pea, sest seni põlemata põlevkivi on mäe sees veel palju. Sestap tuleb reostuskolle likvideerida ning pikk ettevalmistusprotsess hakkab tasapisi jõudma selleni, et saame kopa mäkke lüüa,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kukruse aherainemägi asub Ida-Virumaal Kohtla vallas Peeri külas Tallinn-Narva põhimaantee kõrval. Jäätmehoidla pindala on 4,85 ha ning sinna ladestatud aheraine kogus on orienteeruvalt 1,3 miljonit tonni. Kukruse aherainemäge liigitatakse ohtlikkusest lähtuvalt A-kategooria jäätmehoidlaks, mis tähendab, et oht keskkonnale ning inimeste tervisele on suur.

Mäe sees käib utmisprotsess ja põlemine, mille tulemusena jõuab põhjavette naftaprodukte ning õhku paiskub vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi, süsinikoksiidi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Selliste juhtumite korral on ainsaks lahenduseks reostuskolde likvideerimine. Paraku ei ole Kukruse puhul mäe katmine reostuskolde likvideerimiseks piisav, sest põlemisprotsessi jaoks vajalik hapnik tungib mäkke mitte ainult nõlvade, vaid ka mäealuste kaevanduskäikude kaudu ning naftaproduktid jõuavad põhjavette mäe all paiknevate lõhede kaudu.

Kukruse aherainemäe korrastamiseks ehk keskkonnale ja inimese tervisele ohutuks muutmiseks kõige parema lahenduse leidmiseks analüüsiti ekspertide pakutud variante keskkonnamõju hindamise ning teostatavusuuringu raames. Keskkonnamõju hindamisel kaaluti viit alternatiivi alates mitte midagi tegemisest kuni mäe nihutamiseni. Parimaks lahenduseks hinnati mäe minimaalne äravedu ning allesjäänud materjalist kõrvalasuvale kinnistule uue mäe kujundamine.

Minimaalne äravedu tähendab seda, et ära viiakse polüaromaatsete süsivesinike, naftasaaduste ja benseeniga tugevalt reostunud materjal ning ülejäänu paigutatakse ümber õhukindlale põhjale vettpidava katte alla. Aherainemäe korrastamise raames on kavandatud tõsta ümber 790 000 kuupmeetrit materjali. Kaetava mäe pind on Kukrusel 6 ha.

Käskkirjaga kinnitatav investeeringu kogumaksumus on 9 700 000 eurot, sellest 8 245 000 eurot ehk 85%  tuleb Ühtekuuluvusfondist ning ülejäänu on SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja riigieelarvest. (ME)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles